Indzawo Yesintfu Yemhlaba ye iSimangaliso

Kukhetsa kwe UNESCO

©Roger de la Harpe
le Phakhi yeNdzawolemanti ye St Lucia Lenkhulu, lenyalo yatiwa ngekutsi yiPhakhi yeNdzawolemanti ye iSimangaliso, leyetfulwa njengeNdzawo Yesintfu Yemhlaba ngemnyaka wa 1999. Likomiti le nesco labona kukuhle kufaka imincele lekhona lemibili yelwandle yetindzawo letivikelekile (tindzawo tetilwane iSt Lucia kanye ne Maputaland) kanye ne netindzawo letingekho ngaselwandle letilishumi nakunye (Indzawo Yetilwane iMaphelane, iPhakhi ye St Lucia, Emahlatsi Lasemnceleni loseMphumalanga, Lihlatsi leLive leCape Vidal, iPhakhi ye False Bay, Lihlatsi leSive iSodwana, iPhakhi yeSive iSodwana Bay, Lichibi iSibaya Yemanti Lamasha, Indzawo Yemahlatsi Lasemnceleni kanye ne Nendzawo Yesive iKosi Bay)

iPhakhi Yebumcoka Bangaphandle

©Roger de la Harpe
Le Phakhi ye iSimangaliso Yendzawolemanti, ibekwe njengeNdzawo Yesintfu Yemhlaba hhayi ngenca yemalwandle, kepha ngenca yetintfo letiphilako tetinhlobo letehlukene letitsandzekako, buhle bemvelo bayo ngencayekuphiwa lwandle emanti lamasha laphuma emfuleni kanye nendlela lenhle yendzawoyelichibi.
Lephakhi yakheke ngetindlela letisihlanu (lenika indzawo yemvelo kutilwane netitjalo letiningi): indlela yemncele ne lwandle, tidvuli temahlatsi-letisemnceleni losemphumalanga, tindlela telwandle lephiwa yimifula kanye nemachibi, Tihlahla letincama letimila Mfuleni weMkhuze kanye netindzawo letivulekile letinetjani tasemnceleni wemphumalanga. Ngengucuko, letitindlela tinetintfo letincane temvelo letivutsiwe letifana ne mangroves, ematje lamahle kanye nemitfolo yeraffia-lemahlatsi.

Linani Simo se Sintfu

©Roger de la Harpe
Akusiyo lengucuko yetemhlaba leyenta linani lesimo sesintfu se iSimangaliso. Kukhona lining letinhlobonhlobo tetitjalo letimila endzaweni noma ngesikhats lesitsite (emacembu labhaliwe latinkhulungwane letimbili,nelikhulu nemashumi lasiphohlongo nesihlanu), tilwane (emacembu lalikhulu nemashumi lamabili nemfica), tilwane letihuma ngesisu (likhulu nemashumi lamabili nesiphohlongo), imphilo yetinyoni (emakhulu lasihlanu nemashumi lamabili nesitfupha) Kanye nemfishi (Inkhulungwane, nemashumi lamatsatfu nemfica). Loluhla lusitjela kutsi kuyangani kugcinwa kwale phakhi kumcokwa kangaka ngetindlela tebudlelwane emkhatsini wetintfo letiphilako naletikhona letigegetele. Kepha ngesivakashi ngulesimo lesitsite, buningana besiganga Kanye nendzawo kulelikona le Maputaland, lelikhangako.
Uphuma kuleligumbi lelincane bese uyaluka kulelwandle wengca tidvuli tetintfutfwane letishaya tinhloko tato emoyeni njenge tinyoni letinkhulu tentsamo lenkhulu, kanye nemapine netinyalitsi. Ngetulu kwekuphakama...naphambilini kwakho yintfo lefutfumele, lwandle leliyalukwa ngema anta esayensi, ingwe kanye netimfishi temkhoma, kanye nemacembu lamatsatfu emafudvu. Lokumnyama lokusekugcineni kwencenye yesilwane noma sitjalo lesifile lapho kuhlala khona kungatiwa, lemfishi lenkhulu yematsambo, ihamba umncele wemfula wemlandvo. Uhambahamba ngaselwandle uhlangana netintfo letibukeka njengetipoko tetinkhala. Emafu, laphansi latfusako akheka abemahle kakhulu ngemalayini emushi wenkosazana. Ungazutsi atonwebeka kahle,Imikhoma lemibili lehamba indzawo engca dvutane, kangangobe ungeva nayiphefumula.

Kubona/Kubuka Tinyoni

©Roger de la Harpe
Muvanyana, uyambahamba lamahlatsi etidvuli lahlangene emanyeva ebuffalo (Zizyphus mucronata), sigodvo lesicinile lesibovu sansundvu sase Natali (Trichilia dregeana) kanye nesigodvo senyoni lemphunga(Trema orietalis) tibanjwe tintsambo tetingobiyane kanye nesilevu selichegu. iStrelitzias lesemnceleni (Strelitzia nicolai) tikofoya tinhloko tato kuleligumbi. Ekubukeni tinkhukhu tesiganga, uva umsindvo wemacembe lomili lanyaka kanyekanye: kungaba yingobiyane yesamango kuphela noma squirrel se Tonga lebovu. Kepha tintfo letikutsintsako ekuseni tifaka emabala laluhlata, lingetulu - lelilukhwebeletana le turacos kanye ne cuckoo ye Afrika.
Ngemuva kwaletidvuli tindzawo tetjani letinemabala lane lala (iHyphaene coriacea) kanye nemitfolo yesiganga-yakadzeni(Phoenis reclinata), iyalukwa bobhejane kanye netindlovu. Ngaphandle etindzaweni letivulekile, emakudu ayasondzela emotweni yakho neMedusa lebukeka isindza kunhloko yakho. Wengca emareedbucks kunekujwayela kuwabona nomangukuphi la Afrika.
Ebumnyameni uhamba letindzawoletimanti letinetintsambo. Kucindzetela emamangroves, kutsintsa timphiko, kudvumakwenjini. Ngisho nemacembe longawati malula langenela ematinyo kanye etintfo letenta umsindvo. Ngekushesha sibhakabhaka se salmon sigcwala emaflamingos latinkhulungwane letilishumi landiza emoyeni ente naphinki loshonako.

Translated by Phindile Malotana