Ulenza njani iBhiya

© Chris Daly
Abantu beSewula Africa bathanda ibhiya begodu liya lithandwa khulu ngombana sele liza ngemihlobo eminengi begodu nabantu abajwayelekileko sele bazenzela lona ekhaya. Amabhiya abekwa ngokuya ngokobana anabitheka njani, anombala onjani, umzimba kanye nokobana abuyaphi.
Kunemihlobo engaphezu kweyi-100 yemihlobo: i-pale ales, wild/sour beers, stouts kanye ne-pilsners ekumanye wamabizo ambalwa. Imihlobo ehlukene ivamise ukungena ngaphasi kweihlobo ye-ales (enomnambitheko engeneleleko) kanye ne-lager (ehlwengekileko).

Iinthako Ezijwayelekileko Zebhiya

©Chris Daly
Ukuze utlhotlhe ibhiya utlhoga amanzi, i-barley, ama-hop kanye ne-isti.
I-Barley ivela entjalweni entangeni zentjalo ze-barley begodu itholwa ngokubibha i-barley emanzini okuyivumela bona imile. Ungazenzela lokhu ngokwakho nanyana uyithenge sele yenziwe. I-Barley ikhiqiza iswigiri etlhogeka ekwenzeni ibhiya kobana libe sudu gokusebenzisana ne-isti ukwenza utjwala.
I-Hop mathuthumbo westjalo se-Humulus lupulus, ekathi nasele onyisiwe asetjenziselwe ukwenza ibhiya ukulinganisa ubusudu obusuka ku-barley, afake ukutjhuqa, ayiphe iphunga kanye nomnambitheko odlala indima eyenza bona lingaboli. Indima edlalwa yihop ebhiyeni iya ngokobana kufakweni lokha nalenziwako. Ukuyifaka msinya kuzokukhiqiza ibhiya elibudisi, elitjhuqileko lokha ukuyifaka lada kuzokurholela ekulenzeni bona libe lula.
I-isti yenza i-alcohol ebhiyeni. Lokha nayifakwe etjwaleni, i-isti itjhugulula iswigiri iyenze i-alcohol kanye ne-carbiondioxide. I-isti ifaka umnambitheko wokugcina ebhiyeni begodu yenza ibhiya linambitheke inga linenthelo kanye nama-spicy.

Igadango Lokuthoma Lokukwenza Utjwala: Ukulungisa Amanzi

©Chris Daly
Igadango lokuthoma lokwenza ibhiya kulungisa amanzi wezinye iinthako. Lokhu kwenziwa ngokufuthumeza amanzi asefiweko afike ku-80°C etankeni efuthumeleko yamanzi. Ngemva kokobana amanzi afuthumale atlhoga ukuhlanganiswa ne-barley. Lokhu kuvamise ukwenzelwa ku-vessel ebizwa bona yi-mash tun. Amazinga womtjhiso atlhoga bona ehliswe abe yi-65°C ngaphambi kokobana kufakwe-barley.

Igadango Lesibili Lokwenza Utjwala: Mashing iIntanga

©Chris Daly
Phakathi kwe-mash tun, i-barley ifakwa emanzini i-iri loke ukuze ikhuphe iswigiri entangeni. Okwaziwa ngokobana yi-mashing. Iswigiri ekhitjhiweko iqakathekile ngombana iphenduka ibe yi-alcohol lada lokha nakwenziwa ibhiya. Iswigiri ifaka umnambitheko, iphunga elimnandi, umbala kanye nomziba singakhohlwa ubusudu, okungunobangela wokobana amabhiya asudu abizwe bona ama-“malty”.

Igadango Lesithathu Lokwenza Utjwala: Sparging ye-Wort

Ngemva kokobana i-barley iya-mashed, nanyana ifafazwa ngamanzi. Okwaziwa ngokobana yi-lautering, lapha iswigiri ikhitjhwa entangeni. I-Ivamise ukwenzelwa kuveseli ebizwa bona yi-‘lauter tun’ kodwana ingenzelwa kuveseli lapha i-mashing yenzeka khona. Ngemva kokobana amabele apulwe kususwe yoke iswigiri anayo kusale amanzi atjhisako abizwa bona yi-wort. I-Wort ngemva kwesikhathi itjhuguluka ibe libhiya ifakwe ematankeni ukuqedelela ukwenza ibhiya.

Igadango Lesine Lokwenza Utjwala: Ukubilisa i-Wort

©Chris Daly
Ngemva kokobana i-wort sele ihlukaniswe ku-barley iintanga zayo ziyabiliswa ukunzinzisa umnambitheko nokubulala iinunwana ezingabakhona. Lokhu kwenziwa i-iri. Kungaskhathesi lapha ama-hop afakwa ebhiyeni. Ukobana afakwa msinya namtjhana lada kangangani kuya ngokobana umenzi webhiya ufuna linambitheke njani.

Igadango Lesihlanu Lokwenza Utjwala: Ukufaka i-Yeast

©Chris Daly
Lokha i-wort nasele ibile i-iri iyapholiswa ukwenzela bona i-yeast ifakwe ebhiyeni ngokuphephileko ngaphambi kokobana ibulawe mazinga aphezulu wobujamo bezulu.
Nasele ibhiya lifike ku-22°C kufakwa i-isti. Okwaziwa ngokobana yi-pitching.
Umenzi webhiya utlhoga ukutjheja khulu begodu ahlwenge nakenza lokhu ngombana amumethe ambhakutheriya kanye nenunwana ngeze kwabuwa mazinga aphezulu womtjhiso.
Ngemva kokobana i-isti ifakwe ebhiyeni sele lilungele ukungavutjelwa.

Igadango Lesihlanu Lokwenza Utjwala: Ukuvubela

©Chris Daly
Ukuvubela kulapha ibhiya sele litjhuguluka liba yibhiya. Lokha ibhiya liliselwa ukobana livutjelwe, i-isti idla iswigiri ukukhiqiza i-alcohol kanye ne-carbon dioxide. Ngemva kweveke ukuvutjelwa sele kuphelile begodu ibhiya sele lithelwa kwenze itanka. Iveke elandelako ibhiya lizokunzinzisa umnambitheko walo lithole nombala walo ukwenza umkhiqizo opheleleko.

Igadango Lesihlanu Lokwenza Utjwala: Ukukhabhonethiywa Kwebhiya

©Chris Daly
Esigabenesi ibhiya sele lilungele ukuselwa. Esele kuseleko yihloko enegwebu kanye namagwebu amancani owabona erhalasini. Ukuze lokhu kwenzeke kutlhogeka i-carbonation. I-Carbonation yenziwa ngokufaka umjovu i-carbon dioxide ebhiyeni nanyana ngokufaka iswigiri kancani emabhodleleni ezokuhlangana nensalela ze-isti ukukhiqiza i-carbon dioxide.

Igadango Lesihlanu Lokwenza Utjwala: Ukulilungisa

©Chris Daly
Isigaba sokugcina sokwenza utjwala kufaka ibhiya esele lenziwe laqedwa emabhodleni, esele lilungele ukuthuthwa, lithengiswe lithatjelwe basely bebhiya yoke indawo.

Translated by Busisiwe Skhosana