UkutIhadlhulwa kweFarigi Yomango

©Ann Gadd
Iimfarigi zomango (Potamochoerus larvatus) zitholakala eencenyeni zepumalanga netjonalanga yeSewula Africa ukusuka esifundeni saKwazulu – Natal, ukuya phakathi e-Free State kanye nepumalanga yesifunda se-Western Cape. Ngokuya ngokwe-A conservation assessment of Potamochoerus larvatus eyenziwe yi-South African National Biodiversity Institute and Endangered Wildlife Trust, ziphelele zingaba hlangana kwenlwane eziyi-0.3 kanye ne-05 ku-square kilometre sinye, ezihlala ekhaya zihlangana kwe-3.8 km² ukuya ku-10.1 km² okuya ngokobana ukudla kukhona kangangani na.
Njengombana kutjengisiwe ngebizo lazo,iimfarigi zomango zifana nemfarigi kanye nemporo zazo. Zinemizimba enoboya noboya endlebeni. Uboya obusebusweni bazo buvamise ukukhanya kunalobo obusemzimbeni woke. Iimfarigi ezidala zikhula zibe yi-1.7 m ngobude, zibe nobudisi obuyi-46 kg ukuya ku-115 kg.
Imfarigezi ezisikazi ziba neduna yinye eziya nayo emsemeni, kuze kufike isizukulwani sesibili. Imfarigi ezisikazi zilungela ukuya emsemeni lokha nazinenyanga eziyi-21 ubudala, begodu zikhiqiza amaputwana asithandathu ifarigi esikazi ngayinye. Iimfarigi ezisikazi zakha izindlu zazo zokuhlala ngotjani.

Iphetheni Yokubulala Neyokudla

©Nigel Dennis
Ngokuya ngokwe-Predation Management Manual, iimfarigi zomango zitjhaphuluke khulu ebusuku kodwana zingabonwa lokha ilanga nalithoma ukuphola nange zingaphazanyiswa. Zidla iintjalo kanye nenyama begodu zisebenzisa iimpumulo zazo eziqinileko ukwemba umrabhu, kanye nentjalo. Lokha zibonwa njengetjhwenyo ngombana zidla isphila, umoba, iinthelo kanye namantongomani, azikavamisi ukudla ezinye iintjalo ezitjaliweko.
Okufana namabhabhuni, azilandeli indlela ezthize yokubulala begodu zivamise ukusebenzisa amazinyo wazo ukuvula iinlwane ezizizumako. Zidla woke umzimba weslwaneso begodu zidla kumbi.

Ukuzitlhogomela

©Nigel Dennis
Imanuwali i-The Predation Management Manual Ipha isiyeleliso sokobana abafuyi bangarhelebha ukukhandela umonakalo ongenzeka entjalweni kanye nefuyweni ngokobana bakhe amafensi avaleke kuhle. Anemitletlana emibili yegezi. Nakungasinjalo, abafuyi abavalele esibayeni ifuyo esengozini ebusuku nanyana babe nabelusi, izinja ezigadako nanyana babe nama-deterrent akhipha umkhanyo nanyana itjhada ukukhandela bona bangalobi.
Kuphakanyiswa kobana kusetjenziswe iinthiyo ezivulwa bezivalwe zisetjenziselwe ukubamba iimfarigi zomango. Imanuwali i-The Predation Management Manual ipha isiyeleliso sokobana abafuyi basebenzise isithiyo sokudla maqangi ngaphambi kokobana bafake samambala ukwenzela bona iimfarigi zijwayele iinthiyezo begodu zibambeke kizo amahlandlana. Lokha nawunemvume efaneleko, iimfarigi zomango ungazizuma ngezinja ebuzuku. Izinja zokuzuma nanyana kunjalo azikavunyelwa kobana zithinte iimfarigi zomangwezo.

Translated by Busisiwe Skhosana