Kutfolwa kwe Ngulube yeLihlatsi

©Ann Gadd
Tingulube telihlatsi (Potamochoerus larvatus) titfolwa kusuka kuncenye yase nyakatfo nase mphumalanga yase Ningizimu Afrika kusuka eningizimu ya KwaZulu-Natal, tindzawo tase Free State, bese iEastern kuya eWestern Cape. Ngekusho kwe luhlolo lwekongwa kwe Potamochoerus larvatus ye Litiko lwe Tintfo Letiningi letehlukene teSive tase Ningizimu Afrika kanye neNhlangano Yetemphilo yetilwane Letiyingoti, sisindvo senombolo sihambela emkhatsini wa 0,3 km² kuya ku 10,1 km² kushiyane ngebukhona bekudla.
Ngekuchazwa ngaleligama, tingulube telihlatsi tinekubukeka njengetingulube kanye nekunyatsela kwato. Tinemitimba leneboya kanye netigadla teboya ekupheleni kwetindlebe. Loboya lobusebusweni buvame kukhanya kancane kunelibala lonkhe lwalomtimba. Letindzala tingakhula tibe ngu 1,7 m ngekuya etulu bese tikala nomalokungakanani kusuka kumashumi lamane nesitfupha kuya ekhulwini nelishumi nesihlanu ngema kg.
Titsandza kutsatsa sitsembu, ngemacumbi latfwala yinye lensikati lehlanganako, yinye lendvuna lendzala kanye nayinye noma timbili taletincane letikhulako. Letinsikati tilungule kuphindze tikhicite kusuka etinyangeni letimbili nakunye ngebudzala, tikhokha tingulube letincane letingaba sitfupha kumake munye. Leletinsikati takha tilulu ngetjani.

Indlela Yekupha Nekubulala

©Nigel Dennis
Ngekuya kwe Kunakekelwa Kwetilwane Ngendlela lebhalwe phansi, tingulube telihlatsi incumbi yato tinemfutfo ebusuku kepha tingabonwa ngemahora lapholile ekuhamba kwelisuku umatiyekelwe tangaphatanyiswa. Tilwane letidla titjalo naletinye tilwane, tisebentisa timphumulo tato kukhokha timphandze letinkhulu, tigadla kanye nemashubhu. Tibe titsatfwa njengesilwanyana kuleminye imimbila, kumoba/imfe, titselo kanye nemantongomane ebafuyi, atikavami kudla tilwane tekufuywa.
Tifana netingobiyane, atilandzeli indlela letsite yekubulala futsi tivame kusebentisa imiboko yato kuhlephula silwane sivuleke. Tidla cishe silwane sonkhe futsi timadlabha natidlako.

Kunakekela

©Nigel Dennis
Labanakekela Tilwane bacwayisa kutsi bafuyi/balimi bangakhona kuvikela inhlanyelo kanye netimfuyo kutsi tingalimali ngabofensi labakheke kahle, longaba netindzawo letimbili tagesi. Lenye indlela, bafuyi/balimi kumele bavalele tilwane letisheshe tilimateke ebusuku noma basebentise belusi, tilwane tekugadza noma umsindvo, kukhanya noma liphunga kwentela kuvikela kulahlekelwa.
Kuhamba kwekuwa-lapho kucishwe khona kuyakhutsatwa kwentela kubamba tingulube telihlatsi. Indlela Yekunakekeleka kwe Tilwane icwayisa bafuyi/nebalimi kutsi basebentise kucipha kucala kwentela kutsi letingulube tigcine tijwayele lokucishwa nekutsi batfole kubamba lokwengetekile. Lemvumo lekhona, tingulube telihlatsi tingatingelwa ngetinja noma ebusuki. Tinja tekutingela, ngetizatfu tekubukela tilwane, kumele nomakanjani tingakhoni kutsintsana netingulube telihlatsi.

Translated by Phindile Malotana