Isbotjhwa uMandela Raymond Louw

Amandla wokuphatha

©Eric Miller

Amakhetho ka -1994 , aqeda iminyaka eyi-342 yokubuswa bantu abamhlophe , ebabaqabanga bona ukubamhlophe kwabo ,nokuvela kwabo e-Europe kubapha ilungelo lokubusa ngaphandle kokubuza abantu abazingidigidi abahlala eSewula Africa . Itjhugulokweli, kwabangelikarisako ngendlela elenzeka ngokuthula ngayo, ngemva kwakobona iinthuthumbisi sezithulile, nangendlela umuntu, owenze bonyana libeyipumelelo aye ngayo.

Ukuwa kombuso kuvamise bona kuthonywe zizinto, nezimo ezahlukahlukeneko .Kungaba budisi ukukhumbula lapho ekhe kwenzeka khona, okwathoma ngokobana isibotjhwa esidosa isigwebo sentambo, enarheni ebuswa bontambo zilikhuni esinganamandla kodwana esisunduzwa kufuna ukubona isitjhaba esinzima sikhululekile.

Kungebangelo ,isibotjhwa uMandela sabeka umbono ebadosini phambili benarha le, kobana bangene enkulumiswaneni nenengi labantu abanzima, ukuqeda ibandlululo.

Lokho kuyinto , engenzeki umuntu angabhudanga ngayo kwaphela emabhudangweni wezethando, indoda yinye, ebonakala enga ibuthakathatha ngebanga lokuba sgcila isikhathi eside, ibe nesbindi sokubeka umbono ebantwini abambophileko bonyana babeke phasi intambo ebebazikakarele begodu bavume, ingaba nomphumela munye, ukunikela abantu egade babagandelele intambo zokubusa

Ipi yeskhaya ikhandelwe

Ukubamba kwabaphathi into zabo zoke, nanyana kungenzakalani kuze kube kufike lapha iinhlanga ezimbilezi zipheze ziqedane epini yeskhaya, zitjhiye abakweriyileko kobana basalelwe msebenzi omkhulu wokuzama bona babuse lokha bakha inarha ebhidlikileko.

Abantu beSewula Africa abazingidi eziyi- 40 bakgona bona ifazwe le bangayiboni ,ngesbindi ukuzimisela ,imiqabango ,nangendlela isibotjhwa uMandela angayo.

Ngaphandle kokungabaza uMongameli walokha U- De Klerk wadlala indima ekulu naye, ngombana wayifunda ivaliwe bonyana ukgulumende nakangathoma aragele phambili ngebandlululo nokobana baphathe I nakga le,inakga izokubola ,kokuthoma ngokomnotho ,kwesibili ngepi yombanganakga.

Isewula Africa

Isibotjhwa uMandela waletha enkulumiswaneni amathalente awafunde ngejele .Bekafunde ukuzikhalima, zange akhohlwe kobanyana ufunani, wasebenzisa loke ithuba alitholako ukufunda. Bekamdosi phambi nalokhanyana ase-Robben Island, begodu bekagcugcuzela amadoda ebekabotjhwe nawo bonyana afunde nokobanyana alolonge amandla wawo ngokomzimba nangokwenqondo.

Wakhombisa ukubekezelela imibono yezinye iinhlangano zepolotiki aphikisana nazo, begodu bekaphinde agcugcuzelele ibumbano phakwathi kwalabo abotjhwe nabo. Laba agade abotjhwe nabo bebambona njengephawu lepi yabo. Lokhanyana amdosiphambili wazo iimbotjhwezi batlama iindlela zokukhulumisana phakathi kwabo, nalokhanyana umdosiphambili wehlangano le ye-ANC angaphetjheya.

Kusetjenziswa zona iindlelezi, iimbotjhwezi bezikgona ukuthola bonyana kwenzakalani ngaphandle kwejele ngendaba zepolotiki .UMandela watlola nencwadini yakhe esihloko i-Long walk to freedom, ayakojwa ngamagama amancani zimbotjhwa ezimbili abe botjhwe nzo, yabese ibekwa endaweni ebulungekileko nguMac Maharaj aye botjhwe naye.

Indawo zabantu abanzima ezizijameleko

Ukgulumende wazama ukukgobhisa ukungalaleli kwakhe, ngokobanyana bathi bazomkhipha ngentrogweni ngonyaka ka-1970, nakangavuma bonyana uhlale endaweni ezabelwe abanzima ngeTranskei.

Nangathana wavuma, bekazabe avumele ukobanyana ukgulumende wanga phambili webandlululo enze umthetho wokuhlukanisa abantu abanzima benakga le abahlalise ngokuya ngokobanyana bamhlobo muphi nanyana bakhuluma ilimi liphi, laphanyana abantu abanzima bebazozibusa khona, Kodwana uMandela wala waphetha.

Ukgulumende walisa amano layo, kodwana ngonyaka ka-1980 wenza omunye umzamo wokobana bazomkhulula lokhanyana nakangayekela ukulwelwa ikululeko, waphendula ngokobanyana iimbotjhwa azingeni emvumelwaneni begodu wenza isibawo kukgulumende bonyana alise ukulwisa abantu abanzima.

Isibawo sikakgulumde lesi, bekusibawo esilinganako ngombana uMandela besele avalelwe ngentrogweni iminyaka eyi-20. Isibawo esifanakweso sadluliselwa nakwabanye egade abotjhwe nabo, nabo abasalako, okutjho okukhulu ngebumbano nesbindi egade banaso.

Isikhathi esihle

Ihloso yakhe kwakukuthumela umlayezo kukgulumende owaye ubawa bonyana bangene enkulumiswaneni zokuqeda ibandlululo nekutjhugululeni iSewula Africa ingene edemotrasini. Iskhathi sakhe besisihle khulu .Ukuthuselwa okuvela kwezinye iinakga, zithusela ukgulumende walapha ngokumkhumbuza bonyana uphula umthetho ngombuso wakhe webandlululo lo.

Bezimorosa isimo somnotho seSewula Africa ,begodu zikhethulula iSewula Africa kobana ikhulu ngokwe-technology , begodu ababusi bebandlululo,bebangakgoni ukuhlangana nabantu ababalulekileko abangaphetjheya.

Ngenakgeni le, ukungavumelani nebandlululweli ,begodu neragelo phambili lokwazisa ukgulumende ngendlela abazizwa ngayo le ,ngokobanyana batjhagale bekulimaza ukgulumende webandlululo lo, imithetho ye-ANC yokwenza bonyana inakga le ingabuseki beyiya ngokuya yenzeka . Bese kuhlala kunezipi.

Nanyana bebenza anga koke lokho akwenzeki, ihlangano ye-National Party besele ithoma ukungatjhaphuluki, nokungabi nesiqiniseko. Amabhuru ebekalawulela ukgulumende ngekgokgomejeni abizwa bonyana ma-Afrikander Broederbond, ebesolokho kwathoma benza imithetho, nokuqinisekisa bonyana iyalandelwa ngokobanyana balayele amalunga wekhabinede besele bavike lapha bazokwenza khona isphetho esibalulekileko, sokobana baqede ibandlululo.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana

Mandela and the 1994 Elections by Raymond Louw

Woke umuntu ukhuluma ngamakhetho wakazweloke womnyaka ka-1994 atjhugulula iSewula Africa ekubusweni baphathi abaninana ngobuhlanga yaba ,yin...more