U-Benjamin Pogrund Ubika Ngokuthiyelelwa nge-The Black Pimpernel kwakaUMandela

© Eric Miller

Umbikindaba Wepolitiki Yabanzima

Lokha nakaveza umnqophakhe wokuphazamisa ukugidingwa ukugidingwa kweLanga leRi[habhliki ngenyanga kaMrhayili 1961, uMandela wenza bonyana urhulumende webandlululo afune ukumsahlela.

Kodwana kokuthoma bekufunelwa bonyana bamthole, okwenza bonyana kubengikho ekuqakatheke khulu emapholiseni. Kodwana wazifihla, wagcina sekaziwa njengo-Black Pimpernel nokuligama alithiyelelwa ngomdlali odumileko wenovela i- Baroness Orczy umlingisi wamanga.

Nanyana kunjalo azange afuna ukuzifihla khulu. Wahlaliswa balandeli bakhe waragela phambili nokubamba imihlangano ngerhorhomejeni , lokha nakaragela phambili ngokuhlala ekhaya. Njengombikindaba obesele aqalene nokubika iindaba zombanganarha wabantu abanzima, bengimbona nanyana kunini lokha nangifunako, nanyana lokhanyana nakafuna ukukhuluma nami.

Omunye umbikindaba obekakghona ukumbona nakamfunako njengami, kwakumbikindaba osele asitjhiya emhlabeni u-Charles Bloomberg wephephandaba le-Sunday Times, owagcina sele akhamba lapha enarheni yeSewula Africa ngombana sele asaba, ngemva kokutlola indaba eyaveza amaBhuru ama-Afrikaner Broederbond, nebegade kusiqhema ebesidosa iintambo zakarhulumende ngerhorhomejeni. Mina noMandela, sasithumelana imilayezo lokha sifuna ukuhlangana.

Lapha ebesihlanganela khona ngaso soke isikhathi bekusekhaya edorobheni le-Fordsburg of Adelaide no-Paul Joseph, nebekumalunga we-Transavaal Indian Congress. Nakungasinjalo besihlangana ebusuku endleleni ethulileko. Bengifike ngijamise ikoloyi yami endaweni enzima, ngimbone sekavela.

Bekazifihla kwaphela ngokumbatha izembatho okuma-overall wabasebenzi nalokha nebekungafihli kangako kobana ungubani. Besihlala ekoloyini yami sikhulume ngokobana wenzani.

Ukuqinisekisa bona iindaba esizikhulumako zizokuphuma ephephandabeni, besenza isiqiniseko bonyana ngiba semsebenzini e-The Mail ngo-5:00p.m ilanga elinyenelinye lokha nakutlhogalakako, umtato bewukungena bese kuthi iphimbo lingifundele i-Action Council statement.

Bekungenzeki bonyana kube nguMandela, kodwana bekubabantu abanye abebangidosela umtato, ngesinye isikhathi bengizwa bonyana liphimbo lomnganakhe.

Ukuvalwa Kwesahluko

Godu, umlando kukobanyana umtjhagalo zange wenzeke. Ukusabisa kukarhulumende ukutjengisa amandla nokuthusela kwenza umsebenzi. Ukukhumbula kwami uMandela kubangelwa zimpendulo ezimbili azenza ngesikhatheso. Yokuthoma yeza ekuseni selanga lomtjhagalo. Iphephandaba i-The Rand daily Maill lakhupha indatjana ekwakufanele ifike endleleni ngo-8:00am.

Umtjhagalo zange ube yipumelelo. Mhlambe i-50% yabasebenzi yahlala ekhaya yangaya emsebenzini. Kodwana i-The Rand yamukela amezwi karhulumende nabasenzi bakamasipala watjela abantu bonyana umtjhagalo awukabiyipumelelo.

Iphepha i-Mail abantu abanzima bebalihlonipha khulu. Bengihlezi etafuleni lami, ngidanile, begodu ngikwatile ngento esiyenzileko lokha uMandela angidosela umtato. Ngathoma ngancancabeza ngokungunguza kodwana wavele wangivala ngombana uyazi bonyana akusiyiphoso yami.

Ngajabuliswa mumusa ovela endodeni esele iqede iinyanga ifaka ipilo yayo engozini ihlela umtjhagalo lo, yadela umdeni wayo, nomsebenzi wayo, kodwana okunguye sele akhombisa ukungasilingeki nakancani. Nakadosa umrhala godu ngobusuku bamhlokho, ngezwa ngithaba khulu kwamambala ngokuthembeka kwake.

Begade kunganasidingo sokobana ngisulwe lokho esele kwenzakele nofana nokuphendula izehlakalo ngendlela abosopolotiki abavame ukwenza ngayo. Kunalokho wajtho kimi ngokuthembeka, ‘Abantu akhenge baphendule ekuhlaleni ekhaya ukufikela ngendlela ekube ngayo.’ Waragela phambili wathi, ‘Asikapheli ithemba.

Lesi akusiso isikhathi sokuphela kwandaba le…’ Ngokukhamba kwe-awara wangidose godu, ngendlela kungakho begade aphendula umbuzo ebegade ngimbuze wona mayela nanamahlelo wekusasa lakhe, bewaphe isimemezelo esikhulu sokutjhugulukela kezobujoni.

Wakhuluma ngokuvalwa kwesahluko begodu wathi, ‘Angicabangi, nagikhhuluma ngedwa, ukuthi ngingaragela ngokukhuluma ngokuthula kanye nokungaguruzeli kilokho urhulumende ojame kikho ngokugandelela umtjhagalwethu wokuthula.

Translated by Johannes Nkosinathi

History that Shaped Mandela by Benjamin Pogrund

Iinkulumo ezingakahlelelwa ukuzithemba kukaMandela akusikanengi kusitjengisa eenkulumeni azenzako khulukhu nakazihlelileko....more

Nelson Rolihlahla Mandela by Raymond Louw

Kodwana, uMandela bekamdosi phambili wenqhema eziyi-60 eziqinileko zabantu abatjha behlangano ye-ANC ebesele baphela ihliziyo ngendlela yoku...more