Tinhlobo teKudla Letisemakhasini

© Gary D Robson

Kudla lokusemakhasini kungahlukaniswa ngesikhatsi-lesifutfumele nesikhatsi-lesipholile, kushiyane ngalesikhatsi lekukhula ngaso lesikahle. Kukhetsa kudla lokukahle lokusekhatsini kwentela kulungela lesimo selipulazi, emanti nenhlobo yemnhlaba kumcoka. Lokugcina kusetjentiswa kwekudla lokusemakhasini kumele kutsatselwe etulu ngesikhatsi lendzawo yekuhlanyelela – itosetjentiselwa kutsi ibelidlelo, indzawo yetjani lobusigadla lobomile noma sigadla sekudla lokuhlanganiswe ndzawonye kuze kugucuke?

Tindzawo Tekudla LokubasemaKhasini eNingizimu Afrika

Njengekudla kwemakhasi kwesikhatsi-lesifutfumele lesinelizinga leliphakeme, kokubili emabhontjisi noma emapeas kungasetjentiswa malula ngendlela yekudliwa ehlobo. Ema cowpeas angatfwala 14 kuya ku 24% wemaprotein, kushiyane ngesigaba sekukhula.

Sitjalo semacembe lamancane laluhlata ngulesikhula ngesikhatsi-lesipholile lesikhula ngeluhlobo lonkhe nemaprotein latfwele kusuka ku 16 kuya ku 18%. Kudla kwetitjalo temacembe lamancane laluhlata kuhlanyelwa kubebanti kepha kusetjentiswa kakhulu ekukhiciteni tigadla tetjani lobomile noma kuhluma ngebumcoka njengendzawoleyomile yekudlela kudla lokusemakhasini kuletinye tincenye tase Ningizimu Afrika.

Lokunye kudla kwasemakhasini lokwatiwako kwemnyaka iMedicago kanye nemacembu etitjalo letincane letinemacembe eWestern Cape kanye naletimhlophe naletibovu etindzaweni letiphakeme kanye nangaphansi kwekuniselwa.

Kunakekelwa kweKudla kweMakhasi njengeKudla

©Commonwealth Scientific and Industrial Research Organisation (CSIRO)

Kudla lokusemakhasini kudzinga kunakekelwa. Lungiselela imfuyo ngalomnyaka wekuala ngemuva kwekuhlanyela kwentela kukala lelidlelo kuze kubengulapho lendzawo icala kukhokha tinhlavu kanye nekuvumela lidlelo lelimelula kanye noma kabili ngesikhatsi selihlobo lekucala noma likwindla.

‘Kudla lokucumbisako’ emfuyweni kubangeka ngesikhatsi lokudla kutfwele lokudla kwemakhasi lokuna 50% lomningi, kakhulu titjalo letincane letimhlophe kanye nesitjalo lesinemacembe laluhlata noma ngesikhatsi imfuyo idla endzaweni lemanti. iBerseem iphansi ngengoti ngekutsi ingabanga kucumba. Ikhulisa tinkinga letomile phindze inikete kungacumbelani.

Kudla lokusemakhasini kukhiciteka kakhulu iminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu emuvakwaloko ‘kugijimakushonephansi’ loko kungabonwa ngesikhatsi bukhona-besitjalo initrogen kulomhlabatsi ingasatfolakali. Manyolo angakala ‘lokugijimakushonephansi’. iPhosphate, ipotassium kanye ne pH yemhlabatsi kubalulekile ngekudla kwemakhatsi.

Sicela nati kutsi: Lwati lwekufundzisa kanye netinjongo telwati kuphela angeke lubekwe njengesecwayiso sekuhlanyela, kudla noma emanutrition. Ngelwati loluningi ngekupha tilwane takho noma kuhlanyela kudla chumana nangcongcoshe wetemphilo tetilwane noma loniketa ngetinhlavu.

Translated by Phindile Malotana