Mandela sihlahla saseAfrika – ibhalwe ngu Benjamin Pogrund

© Eric Miller

Intsatseli kupolitiki yalabamnyama

Ngekusho sifiso sakhe sekumosha lisuku lekujabulela iRepublic Day nga May 1961, Mandela watenta waba ngumuntfu lofunwako. Kwakufanele bamufune loku kwaba yintfo labayihambisa phambili. Bafuna live lonkhe kepha behluleka kumtfola, wagcina atiwa njenge ‘Black Pimpernel’, ligama lelitsatfwe kumlingisi lodvumile. 

Bekafihlwa balandzeli, achubeka abambha tinkhulumo letifihliwe tekutsi bantfu bahlale ekhaya. Njenge ntsatseli lebeyisebenta kakhulu kupolitiki yebantfu labamnyama, bengimubona noma ngabe ngunini nangimfuna, noma ngabe yena afuna kukhuluma name.

Lomunye umuntfu bekabona Mandela noma ngunini ngu Charles Bloomberg weliphepha ndzaba lelatiwa kutsi yiSunday Times, wagcine alishiya lelive ngekusaba ngoba wabhala incwadzi leveta emahlazo emabhunu, lebekungiyo lahola hulumende ngemfihlo.

Mandela name besitfumelana imilayeto ngabe sifuna kuhlangana. Indzawo besihlangana kuyo kakhulu kusekhaya eFordsburg la Adelaide kanye naPaul Joseph, licembu le ‘Transvaal Indian Congress’. Noma sibonane ebusuku esitaladini lesitfulile: bengimisa imoto endzaweni lemnyama, bekabese uyavela. Intfo bekatifihla ngayo bekukuchoka timphahla tetisebenti, lebetingenti litfo kufihla sitfunti sakhe. Besihlala emotweni.

Kuze senti siciniseko kutsi tindzaba tiyahamba ngangenta siciniseko kutsi ngelihora lesihlanu ntsambama ngangisuke ngisetafuleni lami. Nangabe kwakunesidzingo licingo belikhala, nangiliphendvula kukhulume livi lelingitjela ngalobekwenteka. Bekungenteke kushaye Mandela, ngalesinye sikhatsi bengiliva livi kutsi ngelemngani.

Kuvala sigaba

Phindze, umlandvo utsi siteleka sahluleka. Hulumende susebentisa emandla nekusabisa kwasebenta. iNingizimu Afrika yashintja ligiya. Kukhumbula kwami ngaMandela, timphendvulo takhe letimbili ngaleso sikhatsi. Yekucala yeta ekuseni sesiteleka: ku Rand Daily Mail wajaha kukhipha liphepha ndzaba kutsi lifike esitaladini ngabo 8 ekuseni. Siteleka asiphumelelanga; kepha asibanga lihlazo.

Khona basebenti labafika. Kepha leliphepha ndzaba latsatsa livi lahulumende namaspala kutsi siteleka sehlulekile. Liliphepha ndzaba le Mail belihloniphwa bantfu labamnyama, lesihloko lesi sacedza wonkhe ematsemba alesiteleka kutsi singaphumelela. Bengihleli etafuleni lami ngikwatile ngaloku lesikwentile nakashaya Mandela.

Ngatfuswa sineke salomuntfu locedze tinyanga alungiselele lesiteleka, lobeke imphilo kanye nemsebenti wakho engotini, wavakala angenako kutisola. nakashaya futsi ebusuku, ngajabuliswa kutsembeka kwakhe. Akazamanga kushintja lokwentekile, njengoba bantfu bepolitiki bajwayele kwenta. Wakhuluma wakubeka sobala watsi ‘bantfu abaphendvulanga kulentfo yekuhlala ekhaya njengoba besibhekile’. Wacubeka watsi ‘asiphelimoya’.

Ayipheli lana lendzaba. Emuva kwelihora waphindze washaya, mayelana nemibuto bengimubute yona mayelana nemacebo latako, waphendvula kwekucala ngekutsi batophikisana nemasotja. Wakhuluma ngekuvala sigaba watsi, mine ngitikhulumela mine, ngingacubeka ngikhulume ngekutfula nangaphandle kwelidlame emuva kwaletindlela letisebentiswa ngu hulumende kulwisana nesiteleka setfu lesingenawo umsindvo.

Translated by Thandokuhle Motha

History that Shaped Mandela by Benjamin Pogrund

Kukwati kwenta bantfu bamtsandze bekungabonakali kakhulu etinkhulumeni bekatitfula....more

Nelson Rolihlahla Mandela by Raymond Louw

Kusuka lapho, Mandela bekangumuholi welicumbu lensha yemalunga eANC labekamashumi lasitfupha labekacinile lebe akadze angenako kubeketela ne...more