Kunika nekuFunwa kwe Nyama yeMbuti eNingizimu Afrika

© Gerrit dos Santos
Tintfo temasiko letifunwako endzaweni kwentela kusebentisa timbuti eNingizimu Afrika kwanyalo iyahamba (futsi iyachubeka) kunikwa kwetimbuti letiphilako. Timbuti tenyama tivame kumakethwa ngendlela yalabatsengisako etimakethe, eEastern Cape nase KwaZulu- Natali, lekungukona kuhambisa lembuti. Lemakethe lephilako ibhadala linani leliphakeme kunenyama yesiklabhu kantsi netimbuti letihlatjwako tinganika (e.g. R1 200 vs R700 kulinani lelifanako/umnyaka wesilwane – Lweti 2018). iMakethe yenyama yetimbuti eNingizimu Afrika inika kakhulu nge (kuphila) wetimbuti tendalo kanjalo naletinye letindzala tetimbuti te Angora (kunesikhatsi).

Bukhona beNtsengo yeNyama yeMbuti

Kupopola kwe South African Meat Industry Company (SAMIC) ikhombise kutsi kuhlatjwa kwetimbuti kulelihlangotsi lwentsengo kuba timbuti teMabhunu kanye netimbuti te Angora letenta lokungaba ngu 0.55% wekuhlatjwa kwetimbuti tentsengo. Nomakunjalo, labanye lababukako bafaka lokuhlatjelwa kutsengisa inombolo yetimbuti nga 5%.
Kusuka ngemnyanga wa 2018, yonkhe imitimba yetimbuti letihlatjwako ngekwentsengo endzaweni lekuhlatjelwa kiyo kumele kube yintfo lemakiwe nga orange na luhlata sasibhakabhaka. Lombhalo loluhlata sasibhakabhaka ivame kusetjentiselwa bantfwana (timbuti letincane-emazinyane) libe lelimaki leli orange lisetjentiswa emitimbeni yetimbuti letiningi, ngekunganaki umnyaka wato. Litiko lweNhlobo yeTimbuti teMabhunu liyaliva lelibala lelisha kutsi litosita kungetetela kutentsengo tenyama yembuti ledliwako eNingizimu Afrika.
Ngesikhatsi sembenti wemnyaka wa 2018 lowavulwa kwentela kuhlola imakethe kanye nekutsengiswa ngamanani laphansi enyama leyakhiwe ye Angora emacembini etitolo letitsengisako eEastern Cape. Lomsebenti wawungakentelwa kulunga ngenca yebukhona besikhatsi sekuhlaba timbuti te Angora temnyaka. Lesikhatsi senta kungafani kwebukhona. Ngekwengeta, kuvela kutsi badly balenyama basacolela lokudulile kakhulu (+R10 – R20/kg) imvu lencane noma siklabhu kunenyama yembuti. Yebo, labanye bakhiciti bakhalile (inyanga yeLweti 2018) kutsi bahloli benyama abakavami kutsi sonkhe sikhatsi bati kutsi bakale umtimba wembuti.
Imbuti yeMabhunu yase Western Cape umkhiciti Pip Nieuwoudt ubeka kutsi kukhona kukhula ekufunweni kwe nyama yembuti ngendzaba yekutfola imphilo kwalenyama, kepha ngenca yelinani lelihle lwembuti kulandzwa ngelihlangotsi lwentsengiso kukhona kunika lokuncane etindzaweni tekudlela kanye nasetitolo.

Kutfutfukisa leMakethe yeNyama yeMbuti

Kutfutfuka lokuchubekako kwelihlangotsi lwetimbuti letifuywako kuyadzingeka futsi nale Red meat Producer’s Organisation (RPO), ematiko ekuhlanganisa kanye nelakahulumende lwetekufuya atintfo letilungile esimeni sekusita ngaloku. Loku kwabayintfo lebonisako yenyama yembuti yelicembu lelisebentako leliphetfwe ngu Dokotela Pieter Prinsloo.
Letinye tindzawo tekufuywa kwetimbuti tenyama letidzinga kunakwa yindlela lelungile/lecondzile yekumakethwa kwenyama yembuti, kufundzisa ngekudliwa kwayo kanjalo nekucwalinga kanye nekutfutfukisa.
Lining lebakhiciti litsemba kutsi inkinga lenkhulu lefutsi, kubalulekile kakhulu ekutfutfukiseni kwe lihlangotsi lwenyama yembuti, kuphucilwa ngumgomo wahulumende.

Licembu Lelisebenta ngeNyama yeMbuti

Ngemnyaka wa 2016, le Red Meat Research & Development SA (RMRD-SA) yabita ndzawonye licembu lelisebenta ndzawonye kutsi lisebentele ekutfutfukiseni luhlelo lwendzawo yenyama yembuti. Lelicembu lelisebentako lelibuke litiko lwenhlobo yenyama yembuti, ematiko etifundza tekufuya, le SA Mohair Cluster, le Informal Goat Industry Cluster, le Agricultural Research Council (ARC) nale South African Meat Industry (SAMIC).
Ngesikhatsi semuhlangano ngenyanga yeNhlaba ngemnyaka wa 2018, lelicembu lelisebentako ngaphansi kwemholi wa Dokotela Pieter Prinsloo benta umbono, lofaka kakhulu kumakethwa kwenyama yembuti, lucwalingo loluningi kanye nekufundzisa ngekuyidla. Lelicembulelisebentako leva ungatsi loluhlangotsi lwekutsengisa nguyonandlela sibili yekungena kwemali endzaweni yenyama yembuti, kepha lapho kwasala sigadla sekuchubela intfutfuko kumakethe.