Inhlobo yeNyama yeMbuti eNingizimu Afrika

© Susan Schoenian University of Maryland Extension
Kutotonkhe tinhlobo tetimbuti letimakhulu lasihlanu nemashumi lasikhombisa mhlabawonkhe tatfutfukiswa kusuka kutinhlobo letintsatfu tetimbuti – le Bezoar, iSavannah ne Nubian tinhlobo tetimbuti.
Kutfutfuka kwalenhlobo yembuti iBoer, nomakunjalo, ihlukile njengoba ayilandzeli kuhlanganiswa kwatimbili noma ngetulu kwaloko kwetinhlobo letingito. Esikhundleni, emadloti alembuti ye Boer abekhetfwe kunhlobo yembuti yemvelo la Ningizimu Afrika yase itfutfukiswa nga 1950 licembu lebafuyi labase Somerset Esigodzini lesiseMphumalanga yase Sifundzeni sase Eastern Cape eNingizimu Afrika.
Lucwalingo ngenyama yembuti yekufuywa alunakwa kahle nawubuka kulelo laletinye tilwane tenyama letikhokha imfuyo, yebo iNingizimu Afrika itfole kunakwa/kwatiwa emaveni langaphesheya ngemsebenti wayo wekutfutfukisa luhlobo lwembuti iBoer.
Ngesikhatsi lesifanako sembuti iBoer lucwalingo lolwentiwa ngu Devendra na Burns (nga 1983) lwentiwa etimbutini temvelo tase Afrika lese Mphumalanga. Loku kwakhombisa litfuba lelikhulu lwalamaruminats lalukhuni ngetindlela tebukhona benyama lekhicitiwe.

Inhlobo yeNyama yeMbuti eNingizimu Afrika

Lenhlobo lenguyona yenyama yembuti ngule mbuti ye Boer, letsatfwa ngenhlobo yenyama lekahle yembuti mhlabawonkhe. Nguyona inendlela yekupha inyama lekahle ngesikali. Lenhlobo ikhomba kukhula lokukahle, ngenyama nemtimba ngekukhokha lokukhuphukela ku 50%.
Leletinye tinhlobo letingito letimbili tenyama yembuti eNingizimu Afrika yi Kalahari Red kanye ne Savanna, phindze itsatfwa nge ‘mbuti ye Boer’ kepha ngelibala lelihlukile. Tinhlolo te DNA tikhomba kutsi kukhona umehluko lomkhulu phakatsi kwetimbuti te Boer nale Kalahari Red kune Boer ne Savanna.
Le Kalahari Red itsatfwa njengembuti yemvelo inhlobo levela eAfrika lese Ningizimu. Imibhalo ikhombisa kutsi letimbuti takhetfwa kutilwane letanyamalala tahamba native taya kuncenye lese ningizimu yase Afrika ngetulu kweminyaka lemakhulu lamabili kadzeni. Lelibala lelibovu lesikhumba lelingu 100% linika kuvikela kubatingeli etigangeni futsi tilukhuni, ativani nekushisa kanye nemoya lobandzako.
Lembuti ye white Savanna yatfutfukisa nga 1955 futsi itsatfwa njengenhlobo lengatsandzi kubandza lekhokha kulingana ngemtimba. Tiyatsatseleka kakhulu futsi tingasetjentiswa ngemphumelelo kumadlelo kanjalo nasetindleleni tetjani loluhlata. Atisito tinhlobo tesikhatsi. iSavanna wethers (lephakuliwe) ikhula kahle futsi yinhlobo lekhula ekucaleni kuya emkhatsini. Timbuti te Savanna tikhokha imitimba lenekubukeka lokuhle – lokucina kwalamamasela kanye nebudlelwane bemafutsa kuya ekumeni kwelitsambo.

Timbuti Tendalo

Kukhona tinhlobo letine (tilwane letincane) tetimbuti temvelo eNingizimu Afrika – inhlobo yeNguni (Mbuzi), Indlebe-levulekile yase Eastern Cape yesiXhosa, iSpeckled yase Northern Cape ne nhlobo ye Kunene (iKaokoland). Timbuti tendalo ativami kakhulu nekubandza kantsi futsi ticinile kunetimbuti te Boer futsi titsatsela kancane kumanti lashisako, sifo selitsambo.
Sifundvo lesentiwa ngu Ramsay, Smit na Casey (nga 1987) tikhomba imbuti yendalo icudzelene nembuti ye Boer etindzaweni lapho tifo te protozoal, kubola kwelunyawo, titjalo tephoyizini netetilwanyana letincane kwakutintfo letikalako.
Letimbuti tonkhe tabhalwa tase tiyakalwa Ngendlela yeSive yase le data ikhombisa kutsi letimbuti tendalo takhokha inyama leningi ngendzawo yinye kunetimbuti te Boer.
Incumbi yetimbuti tendalo tishintjiswa ngendlela yangekhatsi phindze tihlatjwe ngendlela yesintfu.

Imbuti ye Tankwa

Muva batfola kutsi imbuti ye Tankwa kulendlela yekubhaliswa njengembuti yenhlobo yendzawo ne South Africa’s Department of Agriculture, Forestry and Fisheries (DAFF). Ngekusho kwa Thinus Jonker we litiko lekulima/lekufuya eNothern Capr, le Tankwa ikhombisa litfuba lelihle njengenyama yembuti. Ngekuphindze kungakhombisi imitimba lefanako njengaletinhlobo letintsatfu te Boer, emapoyinti ato lacinile – kungavumeli tilwanyana kanye netifo, kuvundzisa kanye nebuhle bekubangumake – bungatfutfukiswa ngekuhlanganiswa.

iMbuti ye Angora njenge Nyama yeMbuti

Uma loboya betimbuti letindzala te Angora tiba nekucina, letimbuti tiyakhetfwa kwentela kuhhulwa. Lokungaba ngu 90% waletimbuti letindzala timikwa eKwaZulu-Natal tiyotsengiselwa imakethe yesintfu. Itfola kubita lokukahle (sisindvo lesiphilako)kunekutsengisa lenyama ngemabhilidi lapho kubulawela khona tilwane. Lesilinganiso se-mtimba-kuya-enyameni,sinjalo, siphansi kakhulu – nge mashumi lamatsatfu kuya kumashumi lamatsatfu emaphesenthi nawucudzanisa kuya ku mashumki lasihlanu semaphesenthi etimbuti te Boer – kepha lokuvelela kwalenyama kulula kakhulu kunaloko kwetimbuti te Boer.
Ngekubekisa ngetimbuti te Boer (ngu 22.8%) bese etimbutini tendalo (ngu 24.3%), iAngora inemaprotein lasetulu latfwele (29.1%). Inyama ye Angora iphindze ibe nelinani lemafutsa langu (4.4%) nawubekisa ku 10.5% (wenyama yembuti ye Boer) na 7.9% (wenyama yembuti yemvelo).

Translated by Phindile Malotana