Indlela Yekucala Kufuya Tingulube

©Glenneis Kriel
Uma ucala kufuya tingulube eNingizimu Afrika utodzinga inchubo yekucala. Ecinisweni, yonkhe intfo lehambisana nekufuywa kwetingulube idzinga luhlelo, kusuka kuletinsikati letitinkhulungwane kuya kumhlambi wetingulube lomubili ngasemuva kwemnikati lophuyile ngetintfo lofuna kukhulisa kungena kwemali emndenini wakhe.
Noma yindlela yekufuya tingulube lenkhulu noma lencane, lemitsetfo yaloluhlelo iyafana. Intfo yekucala longasusangayo ngulomphumela wemali lephumako, nemphumela wekugcina. Ngabe uyafuna kuhlanganisa uphindze utsengise letisandza kulunyulwa? Noma uvele utsenge letilunyuliwe utikhulise bese uyatihlaba? Noma utsenge bese uyatsengisa letingulube? Noma uyahlanganisa bese uyakhulisa tingulube letincane kwentela kutihlaba esigabeni lesitsite?
Intfo yesibili lenye longayenta uma ucala kufuya tingulube kubekisa lemakethe ledzingekako – kutsi ihamba njani, siphi sikhatsi nekutsi nguyiphi lenye lecudzelana nayo lesivele ikhona?
Kwesitsatfu, tsatsa imitsetfo,imigomo, kuphila kanye nendzawo ngemtsetfo, tintfo tekuhlela kwasodolobha, maphi emabhilidi (kufana netindlu) letidzingekako, kudzingeka emakhemikhali lamangakhi kanjalo nenombolo yetisebenti kanye nelwati lwato lotalidzinga.
Uma umsebenti wekugcina unyamalala (inyama yengulube), ikhomba kutsi injani imphilo yase shelufini kanye nesikali sekugcina, kufaka efiligini, kuhambisa, kanye nekupakisha lotakkudzinga.

Imali Loyidzinga yeKufuya Tingulube

Uma ulungiselela kufuya tingulube kumele utfole imali letawutsatsa lebhizinisi yakho lensha kusosonkhe lesikhatsi sekuyikhulisa. Lesigaba sekuyikhulisa sitofaka emalungiselelo ekufaka fenisi, emapheni emabhilidi kanye netindlu, kutsengwa kwetintfo letitosetjentiswa kanye nekulungisa tisebenti, gesi, lokuletsa emanti, imali letsite, imali yekutigcina, ube usabhadala tintfo tasendlini yakho.
Buka kutsi kutotsatsa kangakanani ngaphambi kube nemali lengenako khona leyo mali lengenako ibanguledzingekako bese icala kwenta lomsebenti longemuva.
Imali lebukiwe lengenako ibalulekile, kepha kakhulu incenye lendzima yeluhlelo lwebhizinisi. Yinye kucala kubekisa kubita kwetintfo letakhiwako, intalo yemali lebolekiwe, tintfo lotibhadalako, imali yekugcina kanye bekucondzisa konkhe loku naloko lokubuyako kulobekuyotsengiswa ngemuva kwesikhatsi lesitsite lapho khona lizinga kanye nekubita kuhlukaniseka futsi kungateki kahle.
Nomakunjalo, uma loyo somabhizinisi localako afuna kutsintsana namunye webantfu labanikana ngemali futsi atsatselwe etulu, kungenteka kube uhambe etinkingeni tekwenta Lusito lwemuntfu lovisisako ngetemali, njengoba kubalulekile nakuloku, kwetingulube.
Babonkhe, batokhona kukhulisa luhlelo lwebhizinisi lelitobatsatsa sigaba sekucala sekusebenta.
Kukhona tinhlangano letiningana letehlukene letisesigabeni sekulekelela phindze tinake kusekela balesosikhatsi.
Hulumende wase Ningizimu Afrika nguyena ahola kulelihlangotsi kanye naboMinister beTekulima/neKufuya bakhona emabhukwini njengebasekeli bemandla kubafuyi labacekako kanye nebafuyi kulelitiko langekhatsi. Kukhona imali legadzile lebakhona kutemali lelungisiwe kantsi Nelitiko leSifundza leTekufuya, yona inikwa iphindze isetjentiswe etifundzeni temimango lenalebamelele kusuka kutintfo letibalulekile tekufuya. Lamanye emaphiko akahulumende lafana neLitiko Lekukhulissa Nekubuyisa Indzawo yase Makhayeni tenta umsebenti lomkhulu.
Nomakunjalo, akukavami kutsi kube nemali leyenele lenetisako ngakoke lamanye ematiko abese ayavela kulesitfombe, kufaka ekhatsi Libhange Lendzawo, imali yesifundza namasipala.
Ngalokunjalo, localako noma umkhiciti wemhlambi lomcane wenyama yengulube kumele atsintsane neLitiko Lesifundza ekucaleni atfole tindlela tekusebentisana nemlekeleli wekufuya nekutfutfukisa.

Kulungiselela kanye Nekucwayisa kwe Bafuyi Betingulube Labasha

©Dr Jim Robinson
Litiko lekungulona lisebenta nguleli le South African Pork Producers Organisation (SAPPO), kuya lapho incumbi yebakhiciti bentsengo baphephela khona. iSAPPO nyalo ikhulisa emalunga awo kulesigaba semihlambi lemincane sekufuya tingulube.
iSAPPO inendlela yekubuka imali lefakwa bafuyi bentsengo naletsetfwe lapho natihlatjwa ngekuya ngenhloko ngayinye. Leti timali ti, ngekuchumana nahulumende, ticashelwe kumaketha indzawo yenyama yengulube kanye neliphesenthi lelibhekiswe kubafuyi labakhulako ngemisebenti lehambisana nekukhuphula kanye nekufundzisa. Lena mali, akusiyo imali yekunikela emabhizinisi lamasha noma kudlisa kubita.
Le Pig Veterinary Society (PVS) licembu le South African Veterinary Association lelisebentisana dvutane ne SAPPO kanye nebakhiciti bentsengo ngekulungisa kufundzisa kanye nekweluleka, imifanekiso leyentiwako kanye nekuhlela tinkhulumo. Tigaba tekufundzisa tibuke kugadzakwetintfo letiphilako, imphilo yetilwane, kupha kanye nekunika indzawo yekuhlala kwetingulube, kuvikela tifo kanye nekunakekela.

Translated by Phindile Malotana