Uthoma njani Ibubulo Lokufuya Iimfarigi

©Glenneis Kriel
Lokha nawuthoma ukufuya iimfarigi uzokutlhoga amano. Kuhle hle, loke irhwebo lokufuya iimfarigi litlhoga amano, ukusukela lokha kunomfuyi wemfarigi eziyikulungwane ukuya kumfuyi wemfarigi osatlhagako ofuya iimfarigi ezimbili ngemva ejaridenakhe ofuna ukungezelela umrholwakhe.
Nanyana kuliplasi elikhulu lemfarigi nanyana elincani, umthetho wokuhlela uyafana. Into yokuthoma ekufanele uyiqale kukobana ufuna ukutholani. Ufuna ukuzifuya bese uyazithengisa na? Nanyana ufuna ukuzikhulisela ukobana zihlatjwe kwenziwe ngazo istjhebo na? Nanyana uzifuyela ukuzithengisa? Nanyana ufuna ukuthoma ngokufuya iimfarigi ezincani zize zibe zindala beze uyazihlaba.

Into yesibili okufanale uyiqabange lokha nawuthoma ibubulo lokufuya iimfarigi kokobana wenze isilinganiso setlhogakalo yebubulwelo sokobana iphaliswano esele likhona lijame njani.
Kwesithathu, tjheja imigomo, nemibandela, imikhawulo ebekiweko, imithetho yezepilo kanye neyebhoduluko, ihloso yokuhlwelwa kwedorobho nanyana kwendawo lapha uhlela ukufuyela khona iimfarigi zakho.
Nawuqeda lapho bala iindleko zokukhiqiza. Uzokutlhoga ukubala iindleko zemetheriyali ehlaza, kobana imakhiwo efana (nembaya), imitjhini kanye nenomboro yabasebenzi kanye neleveli yerhono labo ozilitlhoga kuzokubiza malini.
Nange ufuna ukukhiqiza inyama yefarigi, qabanga ngokobana izokuhlala isikhathi esingangani etjhelifini nokobana uzoyibekaphi, iinqandisi, iinthuthi, kanye nokobana uzoyipaka njani.

Ukurhelejwa Ngemali lokha Nawuthoma Ibubulo Lokufuya Iimfarigi

Lokha nawuhlela ibubulo lokufuya iimfarigi utlhoga imali yokuragela phambili ngebubulo lakhwelo elitjha lokha nalisathuthukako. Uzokutlhoga ifensi, imakhiwo ezimbaya kanye nezindlu zemfarigi, ukuthenga imitjhini kanye nokubhadela abasebenzi, igezi, amanzi, isilinganiso, itjhorensi, ngapha kuzabe kusatlhogeka bona ubhadele iindleko zomzakho.
Tjheja godu nokobana kuzobasikhathi esingangani ngaphambi kokobana kube nemali engenako ezokurhona ukubhadala iindleko.
Kuqakathekile bona wazi bona uzokutlhoga imali engangani erhwebeni lakho. Kutlhogeka uqagele bona ungasebenzisa malini emkhiqizwenakho, amakonyami ozowabhadela emalini ezabe ubolekwe yona, iindleko zokuraga irhwebo lakho, indawo yokubeka izinto zakho ukulinganise uthole bona uzokwenza inzuzo engangani nawuqeda ukuthengisa iimfarigezo esikhathini esizako lokha igugu lazo sele lingasafani kanye nentengo yazo ingasafani.
Nanyana, usomabubulo osathomako afuna ukukhuluma nomuntu ongamnikela isikhwama semali-/funding angenza njani bona amthathele ehloko kutlhogeka bona uzitjhwenye uthole irhelebho lomuntu onelwazi ngezemmali. Nekungolokho okuqakatheke khulu ngendaba le. Bahlangane, bazokurhona ukutlama amano werhwebo/-business plan ezokwenza bona barhone ukudlula esigabeni sokuthoma serhwebo.
Kunenhlangano ezimbalwa ezingarhona ukukurhelebha eziqalelele ukusekela abafuyi abasathomako ngokwemmali.
Urhulumende weSewula Africa mdosiphambili webubulweli begodu aboMinista bomnyango wezolimo kurikhodwe bona babasekeli ebakhulu babafuyi bemfarigi abasathomako. Kunokunikelwa ngokwemmali okwenziwa qobe nyaka kwenziwa mnyango wezokulima weenfunda, onikelwa ngemali ebafuyini abasakhasako. Iskhwama semalesi sisekela abafuyi abasakhasako ngemali qobe nyaka ngokubambisana norhulumende wezokulima wemfunda. Imali le isetjenziswa ngokukhetha amalunga wekomidi yesifunda enabajameli ababuya eendabeni zezokulima ezilungileko. Eminye iminyango karhulumende efana nomnyango we-Department of Rural and Land Restitution nayo kunendima eyidlalako.
Nanyana kunjalo, ukunikelwa ngokwemmali ngeze kwanela woke umuntu njeke ezinye iinhlangano nazo ziyangenelela, ekubalwa i-Land Bank, ukurhelejwa ngokwemmali okuvela emfundeni kanye nakibomasipala. Umfuyi osakhasako nakafuna isekelo lemmali kutlhogeka athinte umnyango wezokulima wesifunda sangekhabo abawe bona bamutjengise ngemnyangweni lapha basekela bebathuthukisa khona zezokulima.

Ukuthwasiswa kanye Nenyeleliso Zabafuyi Bemfarigi Abatjha

©Dr Jim Robinson
Iinhlangano eziphumelela nezisebenza khulu eSewula Africa, yihlangano ye-South African Pork Producers Organisation (SAPPO), nekuyihlangano enamalunga amanengi wabafuyi bemfarigi. Ihlangano ye-SAPPO sele inamalunga amanengi wabafuyi bemfarigi abasakhasako begodu isaragela phambili nokukhula.
I-SAPPO sele ithole ukusekelwa ngokwemmali okubuya ebafuyini bemfarigii amamrhwebabo esele akhulile begodu imali le ibuthelelwa ebuhlabelo bayibuthelela qobe hloko. Lokha nakwenziwa iskhwama semmalesi kukhulunyisenwe norhulumende oqatjhelwe ukuthuthukisa ibubulo lerhwebo yemfarigi lokha iphesendi ethize yenzelwe ukuthuthukisa abafuyi ngokubathwasisa nokubaphakamisa. Iskhwama semmalesi asikenzelwa ukusisa amarhwebo amatjha nanyana ukuthengela iimfarigi ukudla.
Ihlangano ye-Pig Veterinary Society (PVS) sichema se-Pig Veterinary Society esisebenza nama-close cooperation i-SAPPO kanye nabakhiqizi esele bathuthukileko abaqalene kanye nokuhlela nokuthwasisa kanye nemfundo zokuphana ngenyeleliso kanye nemfundo bandulo. Iimfunda zokuthwasisezi zitjheje iindaba ze-biosecurity, zehlalakuhle yenlwane, ukupha iimfarigi ukudla kanye nezindlu zazo, ukukhandela amalwelwe kanye nokuzitlhogomela.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana