Bush Pig
Ingulube yesiganga

© Nigel J Dennis

Ligama

Ingulube yesiganga (Potamochoerus larvatus)

Kutivta Kwaso

Ingulube yesiganga silwane lesinemandla, ingulube lenfisha lebanti lenelibunti lesicinile. Ematinyo ayo lakhombile angetulu akabonakali kahle, kepha lawo angaphansi lakhaliphise kwe razor lakhula abengemasentimitha lasikhombisa ngebudze. Iyingoti nayichanyukelwa sinoma kanjani emahlatsini noma nasilimele ngesikhatsi sitingelwa, ingenta tilondza letimatima ngalamatinyo ayo lacijile. Ingulube yesiganga lendzala ikala emakhulu layimfica emashumi ngema mm ngasemahlombe phindze angaba nesisindvo lesingaba ngemashumi lasitfupha ngama kgs.

Kudla Kwato

Tingulube tesiganga tingakhula ngekusondzela ekuvumelaneni kwebantfu njengesento sekutsi ikhone kuhamba ingaviwa iyotfola kudla kwekulinywa njengema, zambane, ummbila, ematamatisi, umoba kanye naletinye tibhidvo. Labanye balimi batsatsa ingulube yesiganga njengesilokatane ngobe ibulala kudla lokulinyiwe. Etigangeni idla timphandze tetitselo, sicu sesihlahla, timphandze leyindingilizi, timphandze letingaphansi, titselo kanye netilwanyana letivela ngetulu kwemhlabatsi.

Kutiphatsa Kwayo

Tingulube tesiganga tilwane letinkhulu etigodzini letincane letitakhela tilulu. Ingulube yesiganga lensikati iluma tjani bese tiyabubutsisa ubeyincumbi lengemamitha lamatsatfu bubanti bese uba yimitha yinye kuya etulu, lekutsi nase iphelile ibukeka njengendlu leyakhiwe ngetjani noma guca. Ngaphandle kwemunyisa, letingulube tishiya leletincane tiye lakunaletindvuna khona.
Iphindze ihambe emantini kuze ifike etihlahleni letimila emantini, phindze iyakwati kubhukusha ngekugicika eludzakeni kuze itohlisa umoya phansi. Kutsi nasetitfuliwe tingulube letincane kulelicembu lato, bese letindvuna tingulube tenta indlela yekutivikela. Tingulube letincane tihlala nalamacembu tize tifike kumashumi lasitfupha etinyanga ngekukhula, bese emuva kwaloko tiyacoshwa kulomhlambi.

Lapho Titfolakala Khona

Titfolakala emahlatsini lamnyama nase tihlahleni letincane letivela ngaphansi kwetihlahla letinkhulu letitfolakala ngasendzaweni lengasemifuleni, emifuleni lemincane kanye nalapho kuma khona tintsaba tasesifundzeni se Eastern Cape, KwaZulu-Natal, Mpumalanga kanye ne Northern Province yase Ningizimu Afrika, phindze uchubekele enyakatfo ye tropical Afrika.

Tilwane Letidla Letinye

Titingelwa kakhulu tingwe kanye nemadvodza. Tatiwa njengekutsi tilwane letiyinkinga etindzaweni letiningi futsi tatiwa ngalokubulala lokulinyiwe emasimini noma etingadzeni

Kutfolwa kwe Ngulube yeLihlatsi

Tingulube telihlatsi (Potamochoerus larvatus) titfolwa kusuka kuncenye yase nyakatfo nase mphumalanga yase Ningizimu Afrika kusuka eningizim...more