Tree Squirrel
Unodzomedhlwana (Wemithini)

© Shem Compion

Igama

Unodzomedlhwana (wemithini), tree squirrel or Smith's bush squirrel [Paraxerus cepapi]

Ukuvela Nokwakheka

Isilinganiso sobude nasele sisoke sibalelelwa emamilimitheni amakhulu amathathu namasumi amahlanu (350 mm) kuthi isiquntu soyo kube msila. Umhlobo lo unobudisi obumagremu amakhulu amabili kwaphela (200 g). Imibala yesikhumba sayo ihluka ngokuya ngeemphande neendawo. Etjhingalanga kanye neendaweni ezomileko, bunombala otshehla nofana omthuthu okumlotha, kuthi lobo obutholakala epumalanga bube nombala ozotho.
Iinyawo kanye nehloko zinombala obonakala kwanga urusile. Umbaloyo wesifubeni uhluka ngokuya ngeendawo, ngokuthi zombala osarulana okuzotho butholakale epumalanga kuthi bombala omhlotjhana butholakale etjhingalanga. Umbala wamthumbawo umhlophe. Umhlobo wesilwani esihlala siyaluka begodu sitjheje nofana siyelele khulu, sithwala umsilaso omude siwunqophise emuva.

Ukudla/Idayethi

Silwani esiphila khulu ngeemilo, kodwana kesinye isikhathi sidla iinunwana njengeminye imihlobo yamakhondlo. Isilwanyanesi sisebenzisa iinyawo zaphambili ukusiza ukudla bona kungene ngemlonyeni nasidlako. Zivamise ukurhatjha nokubuthelela imbewu eduze nemirabho kanye namagatja wemithi nofana esikhothini, begodu lapho kusuke kutjaleke eminye imitjhana.

Ukuzala Nokukhulisa

Eendaweni ezisesewula umhlobo lo uzala bewukhulise ngesikhathi esisodwa sonyaka. Uvamise ukujarhana ngenyanga kaRhoboyi. Uvamise ukuzala idzinyana linye ukuya kamathathu ngenyanga kaSewula ukuya kuSinyikhaba, lokho kwenzeka ngemva kwamalanga amasumi amahlanu nesithandathu wekambiso yokumitha.
Amadzinya avamise ukuphuhliswa ibele ngemva kweemveke ezisithandathu zobudala begodu aphuma esikhundleni ukuyozifunela ukudla nakanamalanga alisumi nethoba kwaphela wobudala.

Ukuziphatha Nokuhlalisana

Zimhlobo weenlwani ophila emithini khulu kodwana ziqeda isikhathi sazo esinengi zisehlabathini zizumana nokudla. Nasithuselweko isilwanyanesi sivame sizume umuthi ngapho ungakhona ukwenzela ukubalekela khona. Ebusuku umdeni womhlambazo ulala ndawonye ngemigodini esemithini. Amadzinyanazo athoma ukulungela ukujarha nokujarhwa phakathi kweenyanga ezisithandathu ukuya kezilithoba, begodu lapho zivamise ukukhitjhwa emhlambi ngilezo ezijarako.
Eziduna ngizo ezidlala indima yokuvikela umhlambazo, nanyana kesinye isikhathi ezisikazi zivamise ukugijimisa amanaba ngokulinga ukuvikela amadzinyanazo. Ukuthuthukisa ukubumbana kwemihlambazo, zivamise ukwaba umnuko othileko ojayelekileko kanengi ngileyo efananazo, begodu lobo kuvamise ukuba ngobuthuvi obaziwa nobuqakatheke khulu emhlobeni lo.

Indawo Yokuhlala/Isikhundla/Ikhaya

Zihlala emahlathini womhlobo we-savannah, kanye nemahlathi abanzi nahlukahlukeneko. Zizwana nemithi enemigodi elungele bona zingahlala ngaphakathi kwayo, efana nomhlobo we-mopane. Ukutlhogeka kwemigodi yokuhlala emithini, kuvame ukuyenza bona isebenzise imigodi esehlabathini.

Lapho Batholakala Khona

Ukunaba komhlobo lo wamakhondlo eSewula Afrika, kuyela emahlathini we-savanna weendawo zeTlhagwini Tjhingalanga, esiFundeni seTlhagwini, kanye neMpumalanga, begodu ukusuka epumalanga ukuya eSwaziland kanye neMozambique.

Iimbalobalo Zepilwabo Ezirhunyeziweko

Igama lesi-Latin: Paraxerus Cepapi
Isilinganiso sobudisi (obusikazi): 108 - 265 g
Isilinganiso sobudisi (obuduna): 76 - 240 g
Isilinganiso sobude (obusikazi): 35 cm
Isilinganiso sobude (obuduna): 35 cm
Isikhathi sekambiso yokumitha: 2 months
Isibalo/ inani lamadzinyana: 1 - 3
Ukulungela ukujarha/ ukujarhwa: 10 months
Isilinganiso ekuzalweni: 10 g
Irhemo/ umhlobo: Rodentia
Umndenabo: Sciuridae
Ukuzala nokukhulisa: Ngemva kwesikhathi sekambiso yokumitha esiziimveke ezibunane buvamise ukuzala idzinyana linye ukuya kamathathu kesinye nesinye isikhathi sonyaka, (kodwana ukuzala okunengi kwenzeka ngenyanga kaSewula ukuya kuSihlabantangana).

Ihlathululo Ngemitlhalabo

Iinyawo zaphambili zinesilinganiso esimasenthimitha amabili (2 cm), kuthi zemuva zibe masenthimitha amathathu (3 cm).