Eastern Rock Elephant Shrew
Mngwazu wePumalanga

© Shem Compion

Igama

uMngwazu wePumalanga [Elephantulus myurus]

Ukwakheka kwalo

Ikhondlweli linomzimba onobude obungaba mamilimithara ama-260 kunye nesilinganiso sobudisi esingaba magremu ama-60, linomsila omude ukudlula ihlokwalo nayihlanganiswe nomzimba. Umsilalo unamaboya amancani naliqathaniswa naloyo wekholo elaziwa nge-Smith's Rock Elephant Shrew amehlwalo agcwele ngombala omhlophe.

Ukudla

Ikhondlweli liphila ngokudla iinunwana ezincani ezifana nabotjhontjhwana umuhlwa kunye nentinjani. Emini umhlobo lo wekhondlo uhlala ngaphasi komthunzi ugade ngamaqhinga wokubamba ukudla.

Ukukhulisa nokuzala

Athatha isikhathi eside khulu sekambiso yokumitha kwawo esingaba ziimveke ezibunane zoke. Amakhondlwana azalwa sele anoboya begodu namehlwalo sele avulekile. Ikhondlwana likghona ukuthoma ukukhamba naliqeda ukuzalwa. Amakhondlo avame ukuzala amaphahla wamakhondlwana khulukhulu ngesikhathi sezulu esiphakathi kwenyanga kaSewula kunye noNtaka. Amakhondlwana la athoma ukulungela ukulalana nasele aneemveke ezingaba sithandathu ukuya kezilikhomba, begodu umhlobo lo wamakhondlo ukghona ukuzala amakhondlwana amanengi ngesikhatjhana sawo sokuphila.

Ukuziphatha

Umhlobo lo wekhondlo litjhagala khulu emini, kesinye isikhathi lokha nakutjhinga ilanga kunye nebusuku khulukhulu ngomkhanyo wenyezi. Athanda ukuphila ngalinye nangokuhlukana kodwana abonakala amanengi ndawonye ngesikhathi sokujarha nokulalana, amakhondlo amsinya khulu kilokho akwenzako begodu ahlala ayelele lokho okungawavelela. Akhamba ngokutlhoga ukuzithemba lapho eendaweni ezimbi nalapho ahlalakhona. Nakunento eyingozi nofana ewathuselakho abikelana ngokwenza itjhada elithileko alenza ngeenyawo eligcina sele kulitjhada elizwakala khudlwana.
Nakarhuwelela aqalisa ihlokwana le phezulu avule khulu umlomo, kuthi unkhosananawo uphume ngeempumulo.

Lapho zitholakala khona

Ummngwazu lo usabalele khulu enarheni ye-Sewula Afrika, eTlhagwini yesifunda seTjingalang, esifundeni SeTlhagwini, e-Gauteng, e-Mpumalanga, Free State, eTlhagwini yesifunda sePumalanga Kapa, kanye neemphandeni zaKwaZulu Natal ukuya enarheni ye-Lesotho. Umhlobo lo waakhondlo ujayelekile begodu begodu awukahlukumezeki khulu lapho uhlala khona, nanyana uphila eendaweni ezihlukeneko nje. Avamise ukutholakala khulu eendaweni ezinamatje avulekileko nofana anemigodi emadongeni, kanye nemabaleni.