Black Stork
UDoyi onzima

© Nigel J Dennis
Black Stork.

Ukudla

Zivamise ukudla iinlwanyana ezincani, iimbhadwa nofana iinlwani ezirhurhubako, iinunwana kanye neenkala, kodwana iimfesi kukudla kwazo eziphila khulu ngakho.

Ukubekela nokufukama

Idzinyana lomhlobo lo wenyoni limbeswe mbala omhlophe eencenyeni ezisenzasi zalo kanye nomlomo othanda ukuba sarulana okuqarheke ngombala welamuna. Zivamise ukulingana pheze zoke ngobude, kodwana umehluko uvamise ukuba kilezo ebegade zifukamileko nofana ezigulako ngombana ziba zifitjahani. Amadzinyana abuthakathaka avamise ukufa bese unina uwalahlela ngaphandle kwesidleke. Amadzinyana athoma ngokuba buthakathaka begodu ahluleke nokuhlala ngokunzinza. Ngaleso isikhathi avamise ukuba neenziba, abanga itjhada, begodu abukhali bekanenturhu, khulukhulu umuntu nakatjhidela eduze nesidleke sawo.
Insiba zawo zikhula ngokupheleleko nakanamalanga amasumi amane nesithandathu ukuya kamasumi amahlanu wobudala, begodu athoma abonakale njengezidala, ngaphandle kokuthi umbalawo unzima okuqarheke ngozotho, okufipheleko kuthi imilenzawo ibenombala ohlaza kotjani okuqarhe nombala obomvu. Amadzinyana asukela isidleke nakanamalanga amasumi asithandathu ukuya kamasumi asithandathu nesithandathu wobudala. Kuvamise ukukhuliswa inani lamadzinyana unyaka nonyaka. Ekuthomeni abonina bawafunza ukudla, kuthi ngokukhamba kwamalanga azithathele ukudla emlonyeni wabonina kanye nesidlekeni. Zidla ukudla okuhlukahlukene khulu; iimfesi ezincani, iinrhwarhwa, iimbhadwa, imihlobohlobo yamakhondlwana, iinyonyana (khulukhulu lezo ezibekelela ehlabathini), iinunwana, umhlobo omkhulu weenunwana eziphila etjanini kanye neemlilweni zemanzini. Amadzinyana nasele akhulile umndeni weenyonezi uvamise ukuzuma ukudla kude nesidleke.

Ukufuduka

Zifudukela nofana ziphaphela eSewula ngenyanga kaKhukhulamungu.

Indawo yokuhla/ ikhaya

Umhlobo lo wenyoni ungaphezu kwayo yoke imihlobo yekhabo ofaka hlangana umhlobo obizwa nge-White Stork, omhlobo weenkhothini nemaplasini. Zivamise ukuhlala emahlathini amadala athulileko, lapho zakha khona isidleke sazo phezu komuthi omkhulu, kanengi kuvame ukuba seduze nendawo evulekileko (esiphethweni nofana ehlathini elikhanyeleko), lokho kuzisiza bonyana zithole lula indawo le. Iindawo zazo zokuzuma zifaka hlangana imilambo emikhulu kanye nemilambo emincani, eeyalweni nemidzweleni enotjani neemilo eziphasi. Eziduna nezisikazi zihlala ngokuhlukana okulibanga elimakhilomitha ambalwa.

Lapho zitholakala khona

Zitholakala eencenyeni zeSewula ye-Afrika, kanye neencenyeni ze-Europe.

Igama lesi-Latin

Ciconia nigra