Bat Hawk
Isikhova esidla aboMaphelaphelana

© Per Holmen
Bat Hawk.

Igama

Isikhova esidla aboMaphelaphelana [Macheiramphus alcinus]

Ukwakheka nokuvela

Ezidala zakhona zinombala ozotho okunzima umzimba woke, ngaphandle kwamacatjhazana amhlophe angehla nangaphasi kwamehlo. Ilingaphakathi lesifuba kanye nemphinjeni imhlophe, kanye nomuda obanzi onzima phakathi. Amehlo asarulana okukhanyako, kuthi isivalo sawo sibenzima ngombala, imilenze neenyawo zimthuthu okuqarheke ngombala omlotha. Amadzinyana avamise ukuba nombala ozotho khulu kanye namacatjhaza amanengi ukudlula ezikulu, anombala omthuthu esithomeni somsilawo oziinsiba, kanye nombala omhlophe esifubeni.

Ukudla

Ukudla kwayo kufaka hlangana aboMaphelaphelana, iinkonjani, ama-swifts kanye nama-swiftless, ivamise ukudla neenyoni ezincani kanye neminye imihlobo yeenunwana. Iinlwanyana izibulala ngokuphaphanazo emoyeni ngokukhulu ukurhaba. Ayikavamisi ukwehla ibulalele lokho ekubambileko kunalokho liragela phambili beliyokuhlala phezu kwemakhiwo ephakamileko.

Ukubekela nokufukama

Isikhathi sokubekela nokuhlanga neduna nasele sitjhidele, kunokusebenzisana ezikwenzako nokugijimisana emoyeni eduze nalapho lizokubekelela khona, lokhu zikwenza ngokuphapha ngokukhombisa amakghono, njengokubhula amaphiko, begodu kesinye isikhathi kubaziinyawo ezikhamba zijukujwa, ukuphapha komtjhadazo nofana ngambili kuhle khulu kuyakarisa, kwenziwa ngebelo eliphezulu, zithi nazitjhidela eduze neendleke ezisemithini zehlisa ibelo, kuthi ngokurhaba zivele zitheleke phezukwesindleke.
Isidleke sazo sakhiwa emthini owodwa lapho zidittjha khona emini. Zombili eduna nesikazi zakha ngokubambisana, kodwana esikazi yenza umsebenzi omunengi eduna. Amagatja amanengi ayaphuka naziphaphako, begodu amanye ayawa. Ivamise ukuba phezulu ukuyela esiphethweni somuthi, iyakhela phakathi kwamagatja amabili ahlukanako, kodwana kesinye isikhathi yakha phakathi komuthi. Isidleke sivamisa ukuba sikhulu ngokulingeneko, kanengi kubamagadango amathathu ukuvundla kanye negadango linye ukutjhingela kwaso, bese sibe nesikhiwo esibanzi kwesikotlelo, kesinye isikhathi sitlhoga imida njengesezinye iinyoni ezifana nayo. E-Afrika kanye nePumalanga avamise ukwakhela emadorobheni aphithizelako.
Ngezisikazi kwaphela ezifukamela amaqanda begodu zivamise ukuhlala eduze nawo emini, iphaphe ngakanye. Nakutjhinga ilanga ivamise usukela isidleke iphaphe mazombe, kodwana ayikavamisi ukuzizumela ukudla. Kanengi eduna ivamise ukuthuthela ukudla esidlekeni nofana eduze naso. Ukufukamela amaqanda kubalelwa esikhathini esingaba yinyanga.
Amadzinyana atlhogonyelwa kufikela emalangeni amasumi amathatu nahlanu ukuya kamasumi amane, begodu athuthelwa ukudla ngizo zombili eduna nesikazi. Amadzinya asingathwako aphiwa ukudla emizuzwini elisumi nahlanu ukuya kemasumi amabili yokugcina ngaphambi kokutjhinga kwelanga. Ngesikhathesi ukudlokhu kwenzeka ngezinga elikhulu, kwenzeka kanye qobe kumizuzu emithathu ukuya kemine, begodu abonina bavamise ukubeka ukudla esiphethweni sesidleke bese bayaphapha, babuye nokhunye. Ukudla ezikulethela amadzinyana kuvamise ukuba ziinunwana ezifileko.
Ngesikhathi sokuthoma sokungasatlhogomeli amadzinyana, amakhozi asikazi avamise ukuhlala esidlekeni namadzinyanawo, kodwana evekeni yokugcina nofana emalangeni alisumi abonina bahlala emagatjeni womuthi onesidleke nofana emithini eseduze nalowo onesidleke. Amadzinyana avamise ukuhlala ngaphakathi kweendleke isikhatjhana ngemva kwekambiso yokukhuliswa. Iinyonezi zimhobo ohlangana bewubekele kanengi, zivamise ukukhulisa idzinyana linye zombili eminyakeni eminengi.

Ukuziphatha kwayo

Le kuyinyoni ethule khulu, kodwana ebusuku nalokho izikhombisa yenza itjhada ngeendlela ezihlukileko, elizwakala njengomlozana ophukileko, othi: 'ki-kik-kik-kik-keee' nofana 'kwiek-kwiek'. Nokho itjhadeli lizwakala libuthakathaka khulu nawutjheja ubukhulu bomzimayo.
Naziphaphako zibonakala kwanga zinzima ngombala, amaphiko amade, zibonakale zinomzimba omatsikana ongafaniswa newe-small buzzard, kodwana ibanokuphapha okubonakala njengomhlobo wekhozi elikhulu. Nayihleziko emthini ibanombala womzimba onzima, umphimbo omhlophe kanye nomuda ophakathi wombala omhlophe, kanye namehlo amakhulu anombala osarulana okukhanyako begodu anjalo nje anqophile. Into eqakhatheke khulu epilwenayo, kuba sendaweni evulekileko eyande ngabomaphelaphelana abanengi kanye neenkonjani, nofana iinunwana ezikulu, engakghona ukuzibhudungela emnyameni izidle.
Inokubonakala phakathi kobusuku izuma magega namanzi, eeyalweni, emilanjeni magega neemporo zesitimela, kanye netjanini obuseduze nemakhiwo. Epumalanga ivakatjhela emadongeni kanye nematjeni abizwa ngama-limestone lapho kuvame ukuhlala khona iinyonyana zeendleke. Ngebanga leendawo zayo zokuhlala ezikhethekileko, iyinyoni eyindlala khulu lapho ibalelwa khona, kodwana ijayeleke khulu lapho itholakala khona, begodu ivakatjhela amadorobha kanye nobubanzi beenarha. Nakutholakala bonya iindingo zayo zokudla kanye neemfuneko zeendawo evulekileko, ikghona ukubonakala nanyana kukuphi eendaweni ebalelwa kizo.
Nayizumaka ivamise ukuba semahlangothini nofana indungulele indawana ezuma kiyo, ivamise ukugijimisa amehlo ngokusa ihloko phasi naphezu, emahlangothini ngokurhaba okukhulu, (lokhu kuyihlukanisa nezinye iinyoni eziqala phasi zigade okusikinyekako). Ibamba abomaphelaphelana, iinkonjana, kanye nama-swiflets eziphaphako, nezinye iinyoni ezincani begodu kesinye isikhathi ibamba neenunwana, eziginyela khona emoyeni. Ivamise ukubamba isilwanyana ngeenyawo zayo bese iyasiginya. Inyoni le izuma pheze isiquntu se-awara qobe lilanga e-Afrika, kodwana izuma isikhathi eside ePumalanga, lapho zibamba khona ama-swiftles ukudlula abomaphelaphelani.
Ukwenzela bona yaneliseke ngalokho ekubamba ngesikhatjhana esincani sokuzuma, kufuze iqinisekise bona ibamba ezinengi ezincani, njengomba ivamise ukuziginya iphapha emoyeni. Nokho inyoni le ayidli abomaphelaphelana abakhulu beenthelweni, begodu bande khulu lapho ibalelwa khona, kodwana izidlela abancani kanye neenyoni.
Inyoni le emini ihlala emithini emikhulu ngaphandle kokusikinyeka, okungakavami khulu kukuthi iphaphe ngeleso isikhathi, navane iphapha vane iphapha ibangana elincani kwaphela, nanyana ivamise ukubonwa iphapha emini nje khulukhulu ngesikhathi sokuhlangana neduna nokubekela. Nakutjhinga ilanga iyaphapha iyokuzuma, ukufikea lapho umkhanyo uphela khona. Iyazuma nangeenkhathi zekuseni ngaphambi kokuphuma kwelanga.

Lapho zitholakala khona

Inyoni le itholakala enarheni ye-Malaysia, esewula-pumalanga ye-New Guinea, kanye ne-sub-Saharan Africa, iindawo ehlala kizo zihluka ngokuya ngamahlathi abizwa nge-tropical forest ukuya esiquntwini samahlathi wemarhalawumba (semi-arid bush veld).