Gwitsi na Swimilani

© Louise Brodie
Eka tindzhawu ta mapurasi laha gwitsi ringa onhaka swibyariwa, vulawuri bya kahle eka minkarhi yobyala byinga pfuna kuhunguta ku onhiwa hi gwitsi hinkarhi wakukula ka swimilani.
Hunguta ku lahlekeriwa hi swimilani, hikokwalaho ka gwitsi rohetelela, hikuva u byala swimilani leswi chavaka gwitsi ntsena endzhaku kaloko khombo ra gwitsi rihundzile. Leswi swinga endleka swinga koteki eka wena, laha unga lahlekeriwaka hi mintsengo ya kahle leyitaka nakuva uve wosungula kuya xavisa swibyariwa swa wena e makete.
Ku lahlekeriwa ka swibyariwa, hikwalaho ka gwitsi rorhanga, swinga hunguteka hiku byala exikarhi kumbe eka xiphemu xavumbirhi xa ximumu. Kukula switava swihetisekile loko gwitsi riya sungula.
Swakoteka kuva u yisa siku ra ntshovelo e mahlweni hikuva u byala swimilani eka tindzhawu letinga hlayiseka, tani hile hansi kati tunnel letintsongo, kuya eku heleni ka nguva ya gwitsi. Loko khombo ra gwitsi riherile, swimilani leswi swiya byariwa ensin’wini.
Van’wamapurasi lavantsongo exifundzheni xa Eastern Cape vabyala mavele kusuka eka swimilani, leswaku vata hatlisa ku tshovela swifaki.

Ndlela yo Sirhelela Swimilani eka Gwitsi

©Zeynel Cebeci
In-field tunnels
Ti ‘tunnels’ letintsongo tinga akiwa hiku tirhisa swofulela swa ti plastiki leswingata tirha kufana nati greenhouses letintsongo. Swofulela leswi swifanele kuva swi seketeriwa hi swimilani kiutani switshikeleriwa hi misava leswaku swinga hahi.
Loko mahiselo ehansi ka plastiki ya sungula kuhisa ngopfu, swinga endla kulava kuva kunghena moya endzeni. Funungula leswinga finengeta kumbe u susa ntsena exikarhi ka siku loko swikoteka.
Tiyisisa leswaku u susa swipetlu swa plastiki leswingavaka swi salerile endzhaku ka ntshovelo tani hileswi swingavaka na khombo eka swifuwo leswi dyaka eka ndzhawu yoleyo.
Greenhouses nati tunnels
IEka tindzhawu ta gwitsi rale henhla, kuhumelerisiwa ka matsavu swi endliwa eka ti greenhouses kumbe ti tunnels. Hambiswiritano, leswi swinga durha naswona swilava vulawuri bya kahle, kambe mbuyelo wungava lowu nyanyulaka.
Xa kahle hiku humelerisa matsavu eka ti greenhouses i mintshovelo leyi humaka loko u swi endlele kusuhi na timakete letikulu tale madorobeni kumbe kuxavisela matiko yale handle (kusuhi na rivala ra swihahampfhuka). Xikombiso xa kahle xivonaka ekusuhi nale Krugersdorp. Vurimi byale ka ti greenhouse byile kusuhi swinene na Johannesburg xikan’we na O.R. Tambo International Airport.
Swirhapa swa mihandzu nati vineyards
Hiva 1950s oyili ya movha yak hale ayi hisiwa endzeni ka madiromu eka swirhapa swa ma apula na ma pear eswirhapeni swa Koue Bokkeveld, ndzhawu ya tintshava e Western Cape, na vusiku loko ku languteriwe gwitsi. Leswi aswi tisa kuhisa xikan’we na musi lowu awu finengeta kambe awu thyakisa naswona aswingari kahle eka mbango.
Hiva 1960s ncheleto wa overhead sprinkler awu lumekiwa hi thermocouple leyi ayi layita loko mahiselo ya moya yari ehansi kutlula leswi languteriweke.
Sweswi, ncheleto wa overhead sprinkler wu tekeriwe vundzhawu hiwa drip na ground-level micro-sprinkler leswi vulaka leswaku ti overhead sprinklers ataha tirhisiwi kuhunguta gwitsi.
Eka Napa Valley e California, ti hitara ta gezi letingana ti fan letikulu tihunga moya wohisa eka swibyariwa kuhunguta gwitsi.

Translated by Ike Ngobeni