Umkhonto we Sive wase Northern Cape

Sa lla !aĩsi ‘uĩsi – “Siyahamba Mphilo Lenhle” sisho sase Northern Cape, lesichazeka kusuka kululwimi lwe San. Lesisisho sibhaleke esisekelweni se Mkhonto we Sive wase Northern Cape, lebawutfola natimashumi lamabili nesihlanu kunyanga yeNgci ngemnyaka wa 1997. 

Lesisekelo sinemibalabala, imibala lenansundvu futsi ibenekusebenta nge 3D, lekumele tindzawo letomile naletinematje tase Northern Cape. Lelihawu liphumula kulesisekelo, ngekuma kwe dayimane lekhulako kulensimu yelalihawu.

Lingephansi laledayimane kanye nalelihawu linelibala leliluhlata sasibhakabhaka kanye nalelimhlophe ngekwakheka kweligagasi, likhombisa lomncele wase Northern Cape lapho khona emadayimane lamaningi atfolakale khona.

Phindze ngalokuma kwale dayimane, sihlahla semanyeva siyakhonjiswa. Lamakona langetulu alelihawu anelibala lelibovu nembali lemtfubi ngakulinye lihlangotsi. Lokuma kwaledayimane kumelele lomnotfo kanye netintfo letifana nedayimane yalesifundza.

Letimbali letimtfubi timele lilanga kanye nelisiko, ikakhulu imbaliyelihlatsi yentfwasanhlobo yemnyaka levela ngemuva kwetimvula tasebusika kulesigodzi. Lendzawo lengetulu iyicoronet letfwele lokuyindingilizi lokwenta kube kuhle kakhulu ngemsebenti webuhlalu be San. Lelihawu lisekelwe yi oryx ngasencele bese le kudu (lendvuna) ngasekudla.

Imbeje ye Mbali – Imbali ye Manti (Dimorphotheca sinuate)

©Shem Compion

Emakhaphethi e orange festoon lensimu lapho, ngaphambi kwetimvula tasebusika tibekhona, kubukeka ungatsi umhlaba longahlumi lutfo kiwo, ukhanga tivakashi mhlabawonkhe kutsi titobona lobuhle bemvelo lobuse Northern Cape – Indzawoyemanti lekhombisa timbalitesiganga.

Lembali yemanti yimbali yemnyaka lekhula kahle etigangeni ngemuva kwetimvula tasebusika etifundzeni tase Northern Cape nase Western Cape eNingizimu Afrika.

Letimbali timbale letinetincenye letinkhulu letinemkhatsi lo orange, nomanje lomkhatsi ngalesinye sikhatsi ungaba mtfubi. Dvutane nasekugcineni ngaphansi kwalamacembe lamancane, kukhona lokuyiringi lokubanti lokuluhlata losalukhwebeletane lohhwabile. Lembali ichakata ngetindlela letiningi temibalabala kufaka orange lokhanyako, mtfubi, cream kanye na salmon.

Tidzinga lilanga leligcwele kuze tivuleke bese tilandzela lelilanga nalihamba liya emphumalanga kuya enshonalanga. Lekuvame kuba yintfo lesebenta kakhulu kwati kutsi uma ucabanga kutsatsa titfombe taletimbali. Ungahambi ufuna timbali ngemalanga lekuvaleke ngawo noma ekuseni kakhulu, njengoba letimbali titobe tisevalekile.

Imbeje ye Silwane – iOryx (Oryx gazelle)

©Nigel Dennis

Le oryx lephindze yatiwe nge gemsbok, iyakhona kuphila letimo telitulu letimbi tasehlandzeni kanye nekushoda kwemanti ngekusebentisa tintfo tendlela yekushisa engcondvweni kwentela kunciphisa lamantin ladzingekako kanye nekugcina lengcondvo iphole. Le oryx ikhule kutsatsela lokwatiwa njenge carotid rete, lekuyindlela yekuchumana kwemashubhu lalulekile kulesisekelo sengcondvo.

Ingati lefutfumele lehamba engcondvweni nge carotid icale yengce kumashubhu lamaningi kundlela yema sinus, lapho kupholiswa kufakwa kwekushisa lokusuka ku venous lepholile leshiya ingcondvo. Lenye indlela yekushisa letsatfwa yi oryx kutiyisa umchamo bese ibamba bumantana ngekuphangisa lokusuka ebulongweni, lokukhokha emabhola lamancane lacinile nalomekakhulu.

Ema Gemsbok, adla tjani aphindze ayaluke kudla, adla emacembe, tjani, titselo kanye nalokuluhlata lokumacembe, tidzingo temanti tawo tonkhe tinetiswa kutsatsa kudla. Nomakunjalo, umangabe emanti akhona titsatsa kunatsa. Ema oryx avame kuhlangana ngemihlambi lenalamasikati kanye netinkhabi letite tindzawo natihamba tifuna kudla.

Tinkhabi letingetekako, tiyagadza phindze tibambe indzawo yato kwentela kuhlangana nemihlambi yaletinsikati letengcako. Tinkhabi letite indzawo, letengca ngendzawo lenye, kutobalusito kulenkhabi kwentela kugwama intfukutselo yayo. Ema Oryx atiwa ngekutsi acosha emabhubesi aphindze awabulale ngekusebentisa timphondvo tawo.

Translated by Phindile Malotana