Ingubo Yeenkhali ye-Northern Cape

Sa ǁa ǃaĩsi 'uĩsi - “We go good life”/“Siphila kamnandi” siqubulo sesifundeni sange-Northern Cape esisuselwe elimini lesi-San. Isiqubulwesi sitlolwe ngaphasi kwengubo yeenkhali yeNorthern Cape, eyasungulwa mhlana amalanga angu-25 kuRhoboyi 1997. 

Ingaphasi lengubo yeenkhali-Coat of Arms leli linemibalabala enzotho ebonakala sengathi yenziwe nge-3D, etjengisa umango othabaleleko ozele amatje wesifundeni seNorthern Cape.

Isiviko sihlonywe phasi, ingaphakathi laso labunjwa njengedayimani. Ingaphasi ledayimani elisesivikwenesi lipendwe ngombala ohlaza njengesibhakabhaka nombala omhlophe eyenziwe yabanamaphetheni afana newegagasi, etjengisa itlhagwini yange-Northern Cape lapho ekwafunyanwa khona amadayinami amanengi.

Khona ngaphakathi kwesibunjwa sedayimani lesi, kunomuthi wamanyeva otjengisiweko. Uthi nawuqala ngaphezulu emakhoneni womkhonto ubone imibala ebovu enamathuthumbo atjheli ehlangothini ngalinye lamakhona wesiviko. Indlela idayimani ebunjwe ngayo itjengisa amaminerali nomnotho wesifunda.

Amathuthumbo atjheli atjengisa ilanga nelifa lezemvelo, khulukhulu umqaliso wamathuthumbo owenzeka qobe nyaka ngemva kwezulu lebusika elina esifundenesa. Umqhele ongaphezulu komkhonto unamarondo enziwe ngomncamo wama-San. Isiviko lesi sisekelwe silwane se-oryx ngehlangothini lesincele bese ngehlangothini lesokudla sisekelwe silwane esiduna sekudu.

Iphawu Lethuthumbo - Namaqua Daisy (Dimorphotheca sinuata)

©Shem Compion

Imada enombala o-orentji ozele umango, ngaphambili kobana kune izulu lebusika, ibonakala iyihle, irherha abavakatjhi ababuya ephasini mazombe bona bazokubukela umqaliso waqobe mnyaka e-Northern Cape i-Namaqualand wildflower show.

I-Namaqua daisy mqaliso wamathuthumbo akhula emangweni owenziwa qobe mnyaka ngemva kwezulu lebusika esifundeni se-Northern ne-Western Cape eSewula Afrika. Amathumthumbo laa afana nomhlobo wamathuthumbo obizwa ngama-daisy anombala o-orentji, kwesinye isikhathi anombala otjheli phakathi.

Eduze naphasi kwamathuthumbo, kuneringi erondo enombala ohlaza satjani. Amathuthumbo nakathuthumbako aveza imibala ehlukahlukeneko efaka hlangana umbala okhanyako o-orentji, tjheli, khrimu no-salmon.

Amathuthumbo adinga ilanga ukuze akwazi ukuthuthumba bekajike nelanga lokha naliphuma epumalanga nalokha nalijikela etjhingalanga. Okungikho okubalulekileko bona ukwazi lokha nawuyokuthwebula iinthombe zamathuthumbo. Yelela ungathwebuli iinthombe lokha nakunekungu nofana ekuseni, ngombana amathuthumbo vane asazivalele.

Iphawu Lesilwane - Oryx (Oryx gazelle)

©Nigel Dennis

I-orxy eyaziwa njenge-gemsbok, iyakgona ukuphila endaweni enesomiso ngokuthi ilawule izinga lomtjhiso egqhondweni yaso ukwenzela bona yehlise amanzi adingeka ukwenza bona igqhondo ihlale ipholile. Isilwanesi sizijayeze ukusebenzisa i-carotid rete, okuyi-network yama-capillaries engaphasi engqhondweni.

Igazi elitjhisako eliya egqhonweni elidlula emthambeni ye-carotid lithoma ngokudlula kuma-capillaries akuma-sinus network, lapho apholiswa mtjhiso ovela kuma-venous apholileko wegazi aphuma egqhondweni. Okhunye okwenziwa yi-oryx ukulawula umtjhiso kukuthi ikake amakaka omileko, yenze ubulongo obumileko nobuqinileko.

Ama-Gemsbok, ziinlwane ezikhambakhamba ehlathini zidle amakari, utjani, iinthelo nemithi, woke amanzi adingwa mizimba yazo ziwathola ekudleni ezikudlako. Noma kunjalo ziyawasela amanzi lokha nakakhona. Ama-oryx akhamba ngenqhema ezifaka hlangana ama-oryx asikazi neenkunzi ezincani lokha nazifuna ukudla.

Iinkunzi ezikulu, zidosa phambili bezivikele isifunda saso ukwenzela bona zikgone ukuhlanganyela ngokomseme nomhlambi wama-oryx asikazi. Iinkunzi ezincani zama-oryx ezidlula esifundeni sama-oryx amakhulu, siyazinikela ukwenzela bona zingalwi neenkunzi ezikulu eziphethe isifunda. Ama-oryx aziwa khulu ngokuqotha amabhubezi begodu nokuwabulala ngokusebenzisa amaphondo wayo.

Translated by Busisiwe Skhosana