Tree Squirrel
Squirrel sesiHlahla

© Shem Compion

Libito

Squirrel sesiHlahla noma Squirrel sa Smith seMahlatsi (Paraxerus cepapi)

Kuvel/Kutiveta Kwato

Budze lobuphelele bungema mm lamakhulu lamatsatfu nemashumi lasihlanu, ihhafu yaloko ngulomsila. Letitilwane tikala ema gram lamakhulu lamabili. Libala lesikhumba lihlukana ngesigodzi. Etindzaweni litesenshona kanye netincenye letilugwadvule (letomile) ngaloluhlobo lwaso imphunga lohhwabile, bese etindzaweni letisemphuma khona kuleyondzawo tibansundvu kakhulu.
Inhloko nemilente kunelibala likhonkile. Imibala lesesifubeni ihluka kusuka kumtfubana kuya kunsundvu lohhwabile emphumalanga, kuya kulelimhlophe enshonalanga. Sisu sale squirrel sesihlahla simhlophe. Leti tilwane letiphapheme futsi letihlala tiphitsitela titfwala imisila lemidze lekhulisiwe ngemuva.

Kudla Kwato

Tidla kakhulu tibhidvo, kepha ke njengawo onkhe emagundvwane sitsatsa tilwanyana letitingelwako. ema squirrel esihlahla asebentisa tinyawo tangaphambili nakadlala ngekudla uma adla. Asakata tindumbu letifihlekile eceleni kwesicu sesihlahla noma sigadla setjani, ngaloko kutfutfukisa kuvusetela kwesihlahla.

Kutalwa Kwawo

Eminceleni yase ningizumu atala ngesikhatsi. Kuganana kanye nekuhlangana kwenteka ngesikhatsi senyanga yeNgci. Atala ngayinye kuya kumatsatfu ema squirrel lamancane ngenyanga yeMphala kuya kunyenga yeLweti, emuva kwekumitsa emalanga lamashumi lasihlanu nesitfupha. Lalamancane ema squirrel alunyulwa evikini lesitfupha bese ashiya silulu aphume ayotidlela nase anemalanga lalishumi nemfica.

Kutiphatsa Nakuhlangenwe

Ngekubaluleka tilwane letihlala etihlahleni, kepha ticitsa sikhatsi sato lesiningi phansi emhlabatsini, tiyaluka kudla. Uma tiphazanyiswa, ema Squirrel eSihlahla ahlala afuna siphephelo setihlahla. Lamancane atsatsa sigaba sekutfomba emkhatsini wetinyanga letisitfupha kuya kuletiyimfica, noma kusiphi sigaba tiyacoshwa ngulawo latalako.
Lamadvuna anake kusibekela indzawo, noma nje lamasikati ahlale acosha labatophazamisa uma anakekela lamancane ema squirrel. Kutfutfukisa kukhula ndzawonye ngemacembu, liphunga lelijwayelwe liyatselelwana ngekukhula, lekuyintfo lemcoka ngesicu/ngencenye yekuhlangana kwaletilwane.

Indzawo

Ahlala emahlatsini lanetjani netihlahla letisakatekile, kufaka luhlobo lolubanti lwenhlobo yetingodvo. Atsandza tihlahla letinetimbobo kwentela kutalela khona, kufana ne mopane. Kuhluleka kutfola imisele noma timbobo tekutalela etihlahleni, abese asebentisa tigodzi letisemhlabatsini.

Lapho Titfolwa Khona

Sikali semagundvwane aseningizimu lasakatwako la Ningizimu Afrika, achubekela etindzaweni letinetjani netihlahla letisakatekile letiseSifundzeni sase Northe Western, Northen kanye nase Mpumalanga, futsi kusuka la ngasemphuma kuya eSwatini nase Mozambique.

Luhlolo Lolubalulekile

Libito LeLathini: Paraxerus cepapi
Sisindvo (Salensikati): Likhulu kanye nesiphohlongo kuya kumakhulu lamabili nemashumi lasitfupha nesihlanu sema g
Sisindvo (Silisa): Emashumi lasikhombisa nesitfupha kuya kumakhulu lamabili nemashumi lamane ema g
Budze (Balensikati): Emashumi lamatsatfu nesihlanu sema sentimitha
Budze (Beyesilisa): Emashumi lamatsatfu nesihlanu sema sentimitha
Sikhatsi Lesimitsako: Tinyanga letimbili
Inombolo yaletincane: Kusuka kuyinye kuya kuletintsatfu
Sigaba seku Tfomba: Tinyanga letilishumu
Sisindvo se Kutalwa: Lishumi lema g
Kucondza: Rodentia
Umndeni: Sciuridae
Intalo/Kutalwa: Kusuka kuyinye kuya kulamatsatfu latalwako nomanini ngekuhamba kwemnyaka (atsatsa ngenyanga yeMphala kuya kunyenga yaMabasa). Imitsa emaviki lasitfupha.

Kuchaza Tinyawo

Lunyawo lwangaphambili limasentimitha lamabili ngebudze, bese lunyawo lwangemuva limasentimitha lamatsatfu ngebudze.