Tinkinga nge Timbuti eMadlelweni

© Chris Daly

Kucumbelana eTimbutini

Umangabe timbuti atikake taba semadlelweni ngaphambilini, tijwayete ngekutsi utivumele imizuzu lemashumi lamatsatfu ekudla ngelilanga lekucala. kukhulisa sikhatsi sekudla ngemizuzu lemashumi lamatsatfu ngelilanga. Loku kungavikela kucumba lokwenteka ngelushintjo loluphangisako ekudleni kwe mbuti. Kucumbelana kwenteka umangabe umsuto ucindzeteleke ngasesinyeni futsi ubonakala ngekuvuvuka ngesencele. Yindlela letfusako leyo ngekwemphilo.
Kucumbelana lokomile kuvame kwentiwa kudla kakhulu lokutinhlavu. Loku kungalashwa ngekuhlaba sisu ngelishubhu (Ngekuphutfuma), imitsi yetandla yekucumbelana noma Lubisi lwe Magnesia. Hambahamba nalembuti kancane bese uyipha tjani lobomile.
Kucumbelana lokwenta tigadla letincane kuvame kwentisa kudla kakhulu tjani lobusidudla, tjani lobubutsile lokufana nesitjalo lesincane lesinemacembe lahlukene katsatfu, ialfalfa noma kudla lokutindumbu letisehlangeni. Letigadla letincane atikhonakali embutini kutsi tivumele umoya esiswini kutsi uphume. Kwelapha kucumbelana lokutigadla letincane, Dokotela Mackie Hobson wase Ningizimu weNhlangano ye Kulima iNsontfo yeboya eNingizimu Afrika ubonakutsi:
Kunatsa oyili wetibhidvo (emamililitha lamashumi lamabili kuya kulalikhulu) kumbe ngemlomo noma ngelishubhu.
Yelapha nge Bloat Guard® kwentela kubulala letigadlana. Loku kutosita kukhulula lomoya bese kukhulisa lokucina ngetulu kwalokumanti ngasemabeleni noma esinyeni.
Lomutsi longekho emtsetfweni wetimbuti ungaba ngemalitha lalishumi. (Etinkhomeni letikala emakhulu lamabili emakg, lomutsi ungemalitha lamashumi lamatsatfu eBloat Guard®.) Kuphakamisa umlente wembuti wangaphambili kungasita kukhulula lomoya ngemuva kwekwelapha nge Bloat Guard®.

Titjalo te Toxic teTimbuti

©Dr Mackie Hobson
Hlola titjalo itoxic letifana ne yew (Taxus baccata) noma lamacembe esihlahla selitje lesitselo (icherry, limpentshisi, liplum) lafile, ngisho nangetinombolo letincane.
iMoraea (Iridaceae, itulip) kanye ne Drimia (Hyacinthaceae, noma islangkop nge Sibhunu) kuvela phambili kwetimvula futsi kungaba ngiko kuphela lokuluhlata.
Letinye titjalo taphoyizini (atikavami kutfolakala emadlelweni ekulima) faka umvini lophuma umoya (duwweltjie ngeSibhunu noma iTribulus terrestris), ioleander, licembe lephoyizini Kanye ne sitjalo lesihluma endzaweni leyomile bese sigcina emanti emacembeni, 'plakkies'.

Tilwanyana Letincane Letiphila eTimbutini

Indlela lejikeletelako yekudla nguyona ndlela lencono yekwenta usebentise indzawo yakho Kanye nekugcina timbuti takho tiphilile. Utophindze udzinge emadlelo lenele kwentela kuvumela lendzawo kutsi ikhululeke (iphumule). Kuvumela lendzawo kutsi iphumule (cishe inyanga yinye) kuvumela lotjani kutsi buphindze bukhule bufike esigabeni sabo lesikahle - emasentimitha lalishumi kuya etulu, ngaphambi kwekutsi buphindze busetjentiswe futsi. Loku kuvikela indzawo yakho kutsi ingawasheki noma ingasuki kuphindze kuvikele imfuyo yakho kutsi ingatseleleki ngetilwanyana letincane letiba ngekhatsi. Kubalulekile kwati kutsi timbuti letisemadlelweni titsatsela malula kakhulu kutilwanyana letincane letingekhatsi nekutsi imitsi yekwelapha letilwanyana ingaba netindlela letingekho kahle kulolubisi.
Ngesikhatsi timbuti tiyaluka, tishiya emacandza etilwanyana kanye netibungu emhlabatsini. Liningi laloku lliphila ngaphansi kwemasentimitha lalishumi. Ngekugucugucula timbuti takho edlelweni leselidliwe laba ngaphansi kwemasentimitha lalishumi, usita kunciphisa kutsi tingatfoli tilwanyana letincane.
Timbuti tiphindze tihlaseleke ngetilwanyana letincane umatidla edlelweni lelinesihlabatsi. Letilwanyana letincane titfolakala kumasimba etimbuti kantsi naletimbuti ticala kugula ngemuva kwekudla letilwanyana. Umjikelo wetilwanyana letincane uchubeka ngesikhatsi emacandza ato aphuma kumasimba etimbuti.
Tilwanyana letingekhatsi takha emacembu lamatsatfu:
Tintsembutane - iwireworm nguyona yatiwa kantsi futsi iyingoti kulentsembutane
Tapeworms (Tibungutelibhande)
Flukes- silwanyana lesincane sesibungulesipatalele
Tintsembutane (nematodes) akhweshe kakhulu njengetilwanyana letincane letatiwako tangekhatsi etimbutini, le liningi lato liphila esiswini nalapho kwengca khona kudla ngasesiswini, kepha nasemaphashini. Timphawu tifaka tinkhomba temsheko kanye nekulahlekelwa sisindvo.
Tibunguletilibhande tingabonakala njengentfo lepatalele kumanyolo wetimbuti kepha atibangi kulimala/ingoti leningi etimbutini.
Le fluke yesibindzi yenta kulimala kwesibindzi kantsi netimphawu tifaka umsheko, 'bottle jaw' (kuvuvuka ngaphansi kwentsambo) kanye ne anaemia. Susa timbuti endzaweni lemanti leneludzaka.
Timphawu tetilwane letincane letingekhatsi tifaka kungabikahle nengati ngasemehlweni, kuncipha emtimbeni kanye nekulahlekelwa ngemandla nekungafuni kudla. Lembuti ingaba nemsheko, kukhwehlela, sigogo lesihwayako iphindze inciphe ekukhokheni lubisi.
Kwelapha tilwanyana letingakhatsi kudzinga indlela letsite kanye nekumunya letibungu. Umfuyi kumele anake letinkinga letitsite bese ucela dokotela wetilwane amucwayise. Tsatsa tinkhomba tamanyolo wetimbuti kumunye noma babili labadzala kanye nakumunye noma babili bantfwana. Lodokotela utokwenta kuhlola licandza kuze atfole lokutseleleka.

Translated by Phindile Malotana