Timphawu teSive saseNingizimu Afrika

Silwane seSive

©Nigel Dennis

Springbok/Springbuck – Antidocras marsupialis – Libhokobhoko

Libhokobhoko latfola leligama ngenca yekugcumagcuma kwalo (kubonisa ngekuzuba) yintfo leyatiwangayo lenyamatane. Omabili emabhokobhoko lamasikati nalamadvuna anetimphondvo, kepha ngenjwayelo, leletindvuna tona ticinile futsi tineludlame kancane. Libhokwe litfolwa ngemvelo eFree State, eSifundzeni sse North West, ngase Karoo kuya eWest Coast yase Ningizimu Afrika. Seyamukela kuhlala endzaweni leyomile, etindzaweni letingamili titjal noma titselo kanjalo nendzawo levulekile lenetjani.

Tiyaluka kudla phindze tidle tjani futsi tingahamba tingenawo emanti, njengoba titfola bumantana kumacembe lagcina emanti letiwadlako. Lapho kukhona emanti khona, nomakunjalo, emabhokobhoko ayanatsa.

Emabhokobhoko tilwane letihamba tingumhlambi ngemacembu lamancane ngesikhatsi setinyanga tasebusika phindze tikhule tibe ngumhlambi lomkhulu ngesikhatsi setinyanga tasehlobo. Tiyahlangana njalo ngemnyaka, bese emazinyane ayatalwa ngemuva kwekumitsa tinyanga letisitfupha. Kuphakama ngemasentimitha lamashumi lasikhombisa nesihlanu bese sisindvo ngemashumi lamane emakg.

Inyoni yeSive

©Peter Delaney

Blue Crane – Anthropoides paradisiac (Inyoni Yemilente neNtsamo Lendze Leluhlata Sasibhakabhaka)

Lenyoni lenentsamo nemilente lemidze leluhlata sasibhakabhaka lehlukile ivama kutfolakala eNingizimu Afrika kuphela. Inelibala leliluhlata sasibhakabhaka lohhwabile-samphunga, nalentsamo yayo lephela ngenhloko lesandingilizi. Inemilente lemidze kanye netimphiko letinhle letitsanyela phansi emhlabatsini, dvute nemanti.

Tindzawo tato nguletivulekle tetjani kanye nendzawo lefana nalevulekile. Tinyoni temilente nentsamo lendze letiluhlata sasibhakabhaka tivama kutfolakala eKaroo, eKwaZulu Natal nasendzaweni lePhakeme. Tivama kubonakala tihamba ngatimbili noma ngemacembu lamancane.

Tinyoni temilente netintsamo letindze tima tibe limitha linnye ngebudze futsi tivama kuthula kepha tinemsinjwanyana letiwentako lohlukile kanye nekumemeta lokuvelivi leliphakeme, lelingavakala kusuka lapho kuthule khona khashane.

Imfishi yeSive

©Jean Tresfon

Galjoen – Coracinus capensis

Le galjoen iyimvelo futsi ikalekile eNingizimu Afrika ngasemnceleni wemanti. Ivama kutfolakala lapho emanti ashona kancane ngakhona endzaweni yekusefela dvute nelwandle. Libala layo liyahlukana ngekuya kwendzawo, dvute nematje ivela imunyama ibe nayisetindzaweni letinemhlaba, ivela ngelibala lelisilver losabrondze. eKwaZulu Natal, le galjoen iphindze yatiwe njengmfiishi lemnyama noma mnyama lobream.

iGaljoen idla kudla lokubovu kwekubamba timfishi (ema ascidians), kanye netilwane letincane tetikhumba leticinile kufana nema mussels kanye nema barnacles. Linani lelibhaliwe phansi lingetulu kwemasentimitha lamashumi lasihlanu nesihlanu bese sisindvo sima kg lasikhombisa, kepha nomakunjalo, lelinani livama kuba lincane kakkhulu.

Imbali yeSive

©Nigel Dennis

Giant or King Protea (iProtea leyiyiNkhosi noma Lenkhulu) – Protea cynaroides

Etindzaweni letingase Western nase Eastern Cape, kahlekahle kusuka eCeederberg kuya eGrahamstown le protea yenkhosi ingatfolwa. Libito le latin lale protea, cynaroides lelisho kufana na Cynara (sibhidvo lesiluhlata semacembe lakhombile), lesichamuka kusibhidvo-kufana nekubukeka ngalesihloko sembali lenaso. Le protea yenkhosi nguyona mbali lenkhulu kakhulu kulomndeni.

Sihlahla seSive

©Nigel Dennis

Real Yellowwood (Sigodvolesimtfubi Lesingusona) – iPodocarpus latifolius

Letinhlobo tandvulo tetigodvoletimtfubi tatikadze tikhula eNingizimu Afrika ngetulu kwemnyaka lotinkhulungwane. Inekusakateka kabanti eNingizimu Afrika yonkhana futsi ingatfolwa kusuka eTable Mountain, kuya ngaseminceleni lese eastern nase southern Cape, etigodzini letishonako tase Drakensberg, kuya eSoutpansberg nase Blouberg eSifundzeni sase Limpopo.

Tigodvoletimtfubi tihlahla letikhula tibe tindze, tifike kumamitha lamashumi lamane, nesisekelo lesicinile lesingaba mamitha lamatsatfu ngebundingilizi emahlatsini. Nomakunjalo, umatikhula etindzaweni letingenamtfunti kufana nekuphakama nganhlanye kwe Table Mountain tivela titimfisha, emahlahla kanye netihlahla te gnarly.

Leligcolo linelibala lelisansundvu lohhwabile lijike libemphunga ngesikhatsi lesihlahla sikhula ngemnyaka, lekubese kuyacacabuka kuba tintsanjanyana ngesikhatsi sekukhula kwalesihlahla. Sihloko salesihlahla sincane nawusicudzanisa ngebudze baso. Lesitselo sibukeka sifana nekuma kwemtfolo, kepha simhlophe, luhlata lokhanyako noma ngalesinye sikhatsi phinki ngelibala. Lesihlahla sesigodvolesimtfubi sikhokha titselo letindvuna naletinsikati, lesitselo lesinsikati sibukeka sifana ngekuma nangelibala ku cherry.

Translated by Phindile Malotana

National Flag of South Africa

Lefulegi yesive, leyacalwa kusetjentiswa ngenyaga yaMabasa natimashumi lamabili nesikhombisa ngemnyaka wa 1994, yasungulwa ngu Mnumzane Fred...more

Umlandvo we Ngoma yeSive yase Ningizimu Afrika

Ngenyanga ya Mabasa natimashumi lamabili kumnyaka wa 1994, lo (beka) Ngumengameli we Live, FW De Klerk, waveta kutsi iNingizimu Afrika itoba...more