Pearl-spotted Owlet

© Karl Svendsen
Pearl Spotted Owlet.

Ligama

Tahhukulu

Kutiveta kwawo

Letitahhukulu ngutinye tala Ningizimu Afrika lekungutona titincane. Atinawo ‘emadlebe’ letahhukulu. Tinetinhloko letinsundvu losa cinnamon kanye nebuso lobunalokumhloshana. Tindzawo tato tangaphansi tinsundvu nemibadlana lesalutfuli nemacabhacabha lamhlophe. Tindzawo tangephansi timhlophe nalokunsundvu, bese emehlo ato amtfubi.

Kudla kwato

Tidla tilwane letinengi letite letite sikhumba lesicinile, tilwanyana, emalulwane kanye nemagundvwane lamancane. Kwabhalwa kutsi titsatsa nematuba lahlekako, tikala 200g,umphumela kuya ngalesahhukulu ukala emashumi lasiphohlongo nesihlanu ema grams. Kepha tidla kakhulu tilwane letite imigogodla, kepha letingalo tato leticijile letinemandla titenta kutsi tibambe timfishi kuya etimfishini letihlabelako letinkhulu, tilwane letincane kanye netilwane tengati lebandzako njengetinyoka.

Kwakhiwa

Tihlangana kusuka ngenyanga yeNgci kuya kunyenga yeLweti futsi kungenteka kutsi bobaili Batali bafukamele emacandza emalanga lamashumi lamatsatfu nakunye. Lensikati itala kusuka kumabili kuya kulamane esilulwini lesisesihlahleni, lesakhiwe ngulabatfotako noma tinyoni letidla titselo. Kufukamela kutsatsa emalanga lamashumi lamabili nemfica, bese letincane ticala kundiza natinemalanga lamashumi lamatsatfu nakunye bese akhululeka emva kwemaviki lambalwa.

Kutiphatsa kwato

Njengemindeni leminye taloluhlobo, letilwane tivama kuphitsitela ngesikhatsi sasemini. Kukhala kwaso ngenkwela kuvama kuvakala emahlatsini lapho letilwane tivama kubakhona. Tiyaluka todvwa noma ngatimbili. Lesisahhukulu semacabhacabha sinemehlo lahlekisako ngemuva kwenhloko yato. Loku kusanganisa letinye tilwane kutsi ngabe lesahhukulu sibukephi noma sibhekephi.

Indzawo

Titfolwa etigangeni letivulekile emahlatsini, tibonwa tibalekela tindzawo letinetjani lobudze, emahlandze kanye nemahlatsi lanetimvula letinkhulu.

Lapho titfolwa khona

Ticitseke kakhulu eSouthern Africa, titfolwa etihlahleni letiningi netindzawo letinemahlatsi, lapho tivama kubonwa khona mnyakawonkhe. Kungenteka ngito kakhulu letiyaluka emini kutahhukulu tase Southern African, tiyaluka todvwa noma ngatimbili.

Latin Name

Glaucidium pertatum