Ostrich

© Peter Delaney

Kutiveta kwawo

Le Ostrich (struthio camelus) yincenye yemndeni welicembu letinyoni letatiwa ngekutsi ngema ratite (tinyoni letingandizi) letite intsashana ngasetsanjeni lelisemabeleni. Letilwane tetinyoni letingu 8,600 letiphilako namuhla, le ostrich nguyona iyinkhulu. Imangebudze, tinyawo tayo, le Ostrich inentsamo lendze, legwenjile lemhlophe. Lomtimba walendvuna lelibhampi ivalwe ngemabadlana lamnyama bese timphiko nemsila kumhloshana. Lelensikati insundvu nalokumhlophe. Letitinyoni letinkhulu, letihle tifika ebudzeni lobungu 2.6m bese sikali sato sibangu 135 kg, atikhoni kundiza, kepha tinelitubane lelikhulu.

Kudla kwato

Ema Ostrich adla tibhidvo, adla tjani, tihlahla temagumence kanye netinhlanyelo, noma tingaphindze tidle tilwanyana. Tigwinya tinombolo letinkhulu nematje lamancane layindingilizi lasita kusila kudla lokucinile esiswini nekusita ngekugayeka kwekudla.

Kwakhiwa

Ema Ostrich ahlangana sikhatsi sonkhe semphilo yawo, agiyelana lomsebenti wekufukamela emacandza. Ema Ostrich akha emacembu alatendvuna naletinsikati ngeluhlobo lolungatfolakali kahle. Lamadvuna lahlala endzaweni acudzelanela imihlambi lemitsatfu kuya kulesihlanu yaletinsikati. Kuhlangana kwato kufaka kubonisana ngekujayiva nangekwenta umsinjwana lofana newenyoni. Titsi tingahlukaniswa tibe ngemacembu ekuhlangana, ema ostrich kuletinye tindzawo asebentisa tilulu letisetjentiswa ngulamanye kuze akhone kubamba nomakuphi kusuka kumacandza lalishumi nakune kuya kumashumi lasitfupha. Lesilulu sisigodzi lesakhiwe emhlabatsini longukunye kuya kukubili ngekuya phansi. Silinganiso selicandza singema inchi lasitfupha ngebudze, sibengema inchi lasihlanu ngububanti, sikale emapound lamatsatfu, phindze liyamanya futsi limhlophe ngelibala. Emacandza atsatsa emalanga lamashumi lamatsatfu nesihlanu kuya kumashumi lamane kutsi achobosele.
Lelendvuna, lekunguyona inetimphiko letimunyama, ihlala emacandzeni ebusuku, nesicephu, lensikati lensundvu ngelibala letalela emacandza lamashumi lamabili, iyawavala ngesikhatsi sasemini. Ngalenandlela, lesilulu silukhuni kusibona. Uma itfuswa kantsi ihleti esilulwini, lekungungumgodzi lolula lamhlabeni, lelensikati lesikhukhukati icindzetela intsamo yayo lendze iyente ilale emhlabatsini, ihlangane nelimuva layo. Ema Ostrich, analelitsemba lekutsi ayatiwa, awatingcwabi tinhloko tawo emhlabatsini. Atsi lamancane angachobosela, kuvama kuba yi ostrich lendvuna lenakekela emantjwele aze afike esigabeni sekubamadzala kakhulu kutsi angakhona kutinaka wona.

iOstrich lefuywako

Ema Ostrich aphose asuswa onkhe ngemnyaka wa 18th century (emandvulo) ngenca yekutingela tinsiba tayo. Emkhatsini wemanyaka wasendvulo (19th century), ngenca yekuchujwa kwekulungiselela kufuya ema ostrich lelinani lema ostrich lancipha. Lokunyakata kwagucukela ekufuyeni nasekubekeni ema ostrich, esikhundleni sekuwatingela. Ema ostrich abeyimphumelelo ekufuyweni futsi nyalo afuywa mhlabawonkhe, kakhulu la ningizimu afrika, kwentela inyama, tinsiba kanye netikhumba. Lesikhumba sihamba umgamu bese sakhiwa sentiwe imihlobiso yemphucuko njengemabhudzi kanye netikhwama.

Indzawo

Incumbi yema ostrich esiganga atfolwa emacenjini laphukile lase Nshonalanga, eMphumalanga kanye naseNingizimu ye Afrika lapho kunelinani lekuphila etindzaweni letivikelekile letigcina tilwane letisesigodzini lesisemphumalanga. Tijwayele kahle kuhlala etindzaweni letomile futsi tiyakhona kuphila koma lokungaba maphesenti lamashumi lamabili nesihlanu.