Kutfolwa kwema Cape Gulls

©Karl Svendsen
Noma akhomba kutsandza imfishi, tibungu, iminenkhe, emacandza kanye netinyoni letincane, ema Cape Gull (Larus Vetula) nato tingadla tilwane letincane tekufuywa, kufana netimvu kanye nematfole.
Le Cape Gull ivama kuhlala etindzaweni letiseceleni kwelwandle phindze inetindzawo letimnyama ngetulu kanye nelibala lelimhlophe etindzaweni letingaphansi, enhloko, entsanyeni nasemsileni. Lingetulu laleliphiko, linemabala lamhlophe etindzaweni letisekugcineni, tibe letindzawo tangaphansi timhlophe nalokumnyama dvute nasekugcineni. Lamadzala anemehlo lamnyama kanye nelicashata lelibovu lokhanyako ngasekugcineni lefutsi anemilomo lemtfubi, le ngekusho kwema Dutch labafundza ngeSayensi Niko Tinbergen, tidla emantjwele uma tifuna kudla.
Tinyoni letindzala tingaba neluphiko lolungaba likhulu nemashumi lamabili nesiphohlongo kuya ekhulwini nemashumi lamane nakubili ngemasentimitha phindze ibe nesisindvo lesingu 0.6 cm kuya ku1,3 kg. lama Cape Gull tinyoni letindzala letihlala ngemihlambi etindzaweni letingaselwandle. Ngaphandle kwalendzawo ye Lidolobha Lelikhulu lase Kapa, atikavami kuvela kakhulu ngetulu kwemakhilomitha lambalwa endzaweni lengekhatsi.
Tinyoni letingetulu kweminyaka lemashumi lamabili nakune setibhaliwe kanjalo netinyoni letindize ngetulu kwemakhilomitha layinkhulungwane nemakhulu lamabili nelishumi nakunye kusuka lapho tihlala khona emhlabatsini, nomanje tivame kubuyela emihlambini yato.

Indlela yeKubulala neKupha

©Roger de la Harpe
Tivame kuhlangana endzaweni leyatiwako yekudlela, kepha tiphindze tatiwe kutsi tihlasela tilwane, tivame kujakela emehlweni aletilwane kucala. Indlela yekudla kwato iyafana naleyo yetahhukulu, nemtimba lohlaselwe lovama kuvulwa emehlweni, emlonyeni, lelishubhu lelihlanganisa umntfwana losesiswini namake wakhe noma tibunu.

Kunakekela

©Karl Svendsen
Ema Seagull tilwane letivikelekile, ngako bafuyi badzinga imvumo yekutinaka. Kuvikela kulimala, nomakunjalo, kwenta ingcondvo kunciphisa indlela yebukhona bekudla lokungasiko sibili, ngekunakwa kahle kwemangcoliso. Tikotela letilahliwe kumele tivalelwe, labadla tinyoni kumele basuswe kanye netikotela letitfwala kudla kumele tisuswe ngekhatsi.
Tintfo letilekhodiwe kanye naletibonakalako, kufana netintfo letishayinako noma letetfusako, tingasetjentiswa kwentela kutfusa tinyoni kutsi tisuke etilwaneni tekufuywa letilima malula futsi tinyatselo kumele tilandzelwe kwentela kuvikela tilwane tekufuywa ngesikhatsi tilimele. Letinsikati letimitsi, njengekutsi, kumele tisuswe tiye kumakhempu lamancane, lapho kutobalula khona kulomlusi kutsi atibuke/atigadze, emaviki lambalwa ngaphambi kwekutala kanye nekuhlala lapho emaviki lambalwa ngemuva kwekutala, kuze kkube ngulapho tona kanye netimvu letincane tingeke tihhukunyetwe.
Ngelwati loluningi tsintsana Namabhalane weLitiko Lekunakekela Tilwane.

Translated by Phindile Malotana