Ukutlhadlhulwa kwe-Cape Gulls

©Karl Svendsen
Lochay avamise ukuthanda imfesi, iimbungu, amaqanda kanye nenyoni ezincani, ama-Cape Gulls (Larus Vetula) angazuma ifuyo encani, efana nezimvu nembuzi.
I-Cape Gull ithanda ukuhlala eendaweni ezilitlhagu begodu imhlophe ngaphezulu, kuthi ngaphasi ibenzima, ibenehloko enzima, intambo kanye nomisila onzima. Amaphiko wayo wangaphezulu, anamatjhatjhazi anzima ekugcineni, lokha ngaphasi anamatjhatjhazi anzima namhlophe. Ama-Cape Gulls amadala anamehlo anzima kanye namatjhatjhaza abomvu akhanyako empedeni, ukuya ngososayensi we-Dutch u-Niko Tinbergen aluma umhlathi nakafuna ukudla.
Iinyoni ezidala zinamaphiko ayi-128 cm ukuya ku-142 cm begodu zinobudidi obuyi-0.6 cm ukuya ku-1.3 kg. Ama-Cape gulls zinyoni ezikulu ezihlala eendaweni ezikulu etlhagwini. Ngaphandle kwendawo eziseKapa, azikavamisi ukwenzeka enarheni emakhilomitha adlula amabili. Iinyoni ezineminyaka edlula eyi-24 sele zirikhodiwe kanye nenyoni esele zikhambe amakhilomitha ayi-1 211 ukusuka endlekeni zazo, nanyana zivamise ukubuyela eendaweni ezabelethelwa kizo.

Iphetheni Yokubulala Nokudla

©Roger de la Harpe
Zivamise ukuhlangana eendaweni ezizithandako lapha zidlela khona, kodwana zidume nangokuhlasela ungazimbazo ngobunengi, zivamise ukuthoma ngamehlo wakangazimbi. Zidla njengama-crow, umzimba ezabe ziwuhlaseleko uvamise ukobana uvulwe emehlweni, emlonyeni, esibhonweni kanye nesidunwini.

Ukuzitlhogomela

©Karl Svendsen
Ama-seagull zinwlane ezivikelweko, njeke Abafuyi batlhoga kobana bathole iimvume ukuwalthogomela. Ukukhandela ukudaleka komonakalo, kutlhogeka kobana ususe ukudla ukulahle. Iimumathi zokulahla ukudla kutlhogeka kobana zivalwe, iimumathi zokupha iinyoni ukudla zisuswe, iimumathi zokupha izinja ukudla zihlwengiswe nazo.
Ama-deterrent enza itjhada, akhipha umkhanyo kanye nabonompopi abahlala engadini, zingasetjenziswa ukuthusa iinyoni ukobana zingathusi iinlwane ezinganamlandu, kungathathwa amagadango ukuvikela ifuyo lokha nayisengozini. Izimvu ezisikazi ezimithi ukwenza Isibonelo, kutlhogeka bona zifuduselwe emakambheni amancani lapha kubalula khona bona abelusi bazigade, iimveke ezimbalwa ngaphambi kokobana imvu ibelethe begodu kutlhogeka bona zihlale lapho iimveke ezimbalwa ngemva kokobana zithole iputwana, kuze kufike lapha sele zingasabi sengozini. Ukuthola ilwazi elinabileko thinta i-Predation Management Forum Secretariat.

Translated by Busisiwe Skhosana