Kubonwa kwe Honey Badger

©Karl Svendsen
Le Honey Badger (Mellivora capensis) silwane lesinenkhani lesincane lesineboya lobunsundvu lokhanyako, lesicinile, nesikhumba lesicinile, lekungiko lokwenta kutsi munye wase Ningizimu Afrika wetiMoto te Combat wekucala atsatsa leligama egameni lesiBhunu lalesilwane, iRatel. Atfola leligama lesilungu lawo kusuka ekutsandzeni kutsatsa emabhokisietinyosi, le phambilini kwachubela ekucabeneni lokuningi emkhatsini wawo kanye nebakhiciti beluju.
Ema honey badgers akhiwe ngekucina nemilente lemifisha. Kahlekahle amunyama, nemugca loyisiliva lemphunga etindzaweni letingaphansi, kufaka lingetulu kwenhloko yawo. Anemusila lolihlatsi, lomfisha lobambekako nawahamba. Lamadzala angakhula abengemasentimitha lamashumi layimfica kuya ekhulwini ngemasentimitha ngebudze bese sisindvo siba ngema kg lasiphohlongo kuya eshumini nakune. Kufana netilwane letineboya lobumnyama nalokumhlophe letinukakabi, tikhokha umnuko lomanti uma tinekukhhatsateka.
Lamadvuna kanye nalamasikati abandzawonye kuphela emalanga lambadlwana kwentela kuhlangana. Njengoba kute sikhatsi sekuhlanganiswa, emazinyane angatalwa ekuhambeni kwemnyaka.
Emazinyane atalwa angcunu futsi angaboni emehlweni emgodzini lolungiswe ngulensikati, emva kwesikhatsi sekumitsa emaviki lasikhombisa. Kutalwa linye lizinyane ngesikhatsi. Lelizinyane liyasuswa liyiswe endzaweni lensha njalo emalangeni lambalwa kuze kufike sikhatsi lesikahle kutsi lingahamba namake walo nakuyotingelwa naselinetinyanga letintsatfu budzala. Emehlo alelizinyane atfola kuvuleka ngesikhatsi selinetinyanga letimbili budzala.

Indlela Yekubulala neKudla

©Karl Svendsen
Ema honey badgers tilwane letidla inyama, intfo lencane kunawo letsatfwa njengenyamatane, kusuka etilwanyaneni kuya etingwenyeni letincane. Anako kutingela, kepha angaphindze adle emigconyeni noma ebele letinye tilwane kanye nasemigcomeni yemangcoliso.
Aphitsitela kakhulu ebusuku ngesikhatsi lesifutfumele ehlobo bese ngekuhamba-kwelilanga ngesikhatsi setinyanga tekubandza. Etindzaweni lapho angaphatanyiswa khona, avame kuphitsitela etikhatsini tasekuseni kanye nantsambama.
Kutiphatsa kabi kwayinye kuvame kubulala tilwane letincane tekufuywa, netelubisi, timvu kanye netimbuti letitsatseka kakhulu. Ngekusho kwe Mbhalo weKunakekelwa kweTilwane, awakavami kubulala tilwane ngaphambi titidle, kepha esikhundleni adla tikhala kulesilwane futsi ngalesinye sikhatsi avame kudzabula asuse umkhono noma umlente sibe lesilwane sisaphila.
Tinombolo letincane kuphela tenyama letitsatfwako, kuvame kuba yinyama lesuka ebusweni, kufana nemphumulo, emamasela esilevu noma lulwimi. Lesilwane sivame kudzatjulwa sivuleke kusuka ngaphansi, nesikhala lesikhulu esifubeni.

Kunakekela

©Marinda Louw
Bafuyi badzinga imvumo yekubulala noma kususa ema honey badger.
Ema honey badger agubha kahle futsi anetingalo tangaphambili leticinile, letiwavumela kutsi adzabule malula lihwayela. Kuvalela, umelusi kanye netilwane tekugadza ngukona kuyindlela lekahle kwentela kuvikela kulahlekelwa.
Lokubhalwa Lokubungani kwe Badger kwatfutfukiswa kwentela kukhomba kwakhiwa kwe luju ngendlela lengalimati le badger. Liningi lebakhiciti beluju bengca tinkinga nema honey badger, ngekuphakamisa emabhokisi abo abe limitha kusuka emhlabatsini ngekubambisa lamabhokisi emapholini.
Ngekusho kwe Litiko Lwenombolo yetinhlobo letehlukene tetintfo letiphilako endzaweni yeSive sase Ningizimu Afrika kanye neNhlangano yeTilwane Letisengotini yekunyamalala, kulimala lokwentiwa ngema honey badgers kwehle nga 66% emkhatsini wa 2001 kuya ku 2009, ngendzaba yekutfutfuka kwendlela yekuvikela emabhokisi.

Translated by Phindile Malotana