African Elephant
Indlovu yase Afrika noma

© Justin Fox

Ligama/Libito

Indlovu yase Afrika noma, Indlovu yelihlatsi yase Afrika (Loxodonta Africana)

SETFULO

Le Ndlovu silwane lesikhulu mhlaba wonkhe, ikala sisindvo lesisikhombisa ngema tonnes bese budze bayo bungema metre langu 3.3 emahlombe. Tindlovu tingaphila sikhatsi lesimashumi lasikhombisa emnyaka. Lamatinyo lamadze lakhombile etindlovu letitinkhabi akala emakilogram lamashumi lasihlanu kuya kumashumi lasitfupha, kepha lamatinyo ake abasisindvo lesimashumi layimfica ngekuso kwembhalo.

Yini umboko futsi usetjentiswa kuphi?

Umboko we Ndlovu yimphumulo leyakhekile leyiyincelencele ingaphindze ibone emanti ngaphansi kwemhlaba. Imisipha lese mbokweni weNdlovu unganetigidzi letimakhulu lasihlanu. Lomuno loyincelencele longatsi ubekiwe ngakulomboko wenta tikhone kutsatsa intfo lencane noma imbali, kuphakamisa umhlanga losindzako wetjani noma kukhipha linyeva enyaweni.

TINDLOVU TINEMADVOLO NOMA TINGCOSA?

Lamatsambo lahlanganako atsatseka ‘njengemadvolo’, angematsambo lahlanganisa sandal nemkhono. Leli liphutsa lelijwayelekile ngenca yekutsi kwatiwa kutsi litsambo lelihlanganisa lunyawo leligobako emkhatsini wetinyawo nemtimba lingaba lidvolo. Umehluko lomkhulu emkhatsini wetfu tsine bantfu netindlovu kutsi ematsambo etinyawo tetfu newetandla ahlukene, lelapho lawo etindlovu asendzaweni yinye, futsi asashintje lesilwane kutsi sigcine sijwayele.

YINI TINDLOVU TIBE NEMATINYO LAMADZE NGEPHANDLE?

Lamatinyo asetjentiswa kutfola kudla, kulwa, (naletinye tindlovu letindvuna) nekutivikela. Kahle kahle amatinyo awo angetulu, lakhula njalonjalo tize letindlovu tife nasetifike kumashumi lasitfupha ngemnyaka budzala. Noma sikhumba sato singema cm lamatsatfu (budze bunye) ngesibukhulu, nawo ayincelencele.

KUDLA KWATO

Tindlovu titsandza kudla lokunengi le ngelilanga tidla lokungangemakhulu lamabili nemashumi lasikhombisa nakubili ema kg (emakhulu lamashumi lasitfupha ngesisindvo sema g) etjani, emahlumelo lalula nemagcolo esihlahla. Indlovu lesikhulile inganatsa emanti lama litre lamakhulu emashumi lamabili ngesicheme sinye. Indlovu iyinye ishiya bulongo lobungaba likhulu nemashumi lasihlanu ema kg (emakhulu lamatsatfu nemashumi lamatsatfu ema gr) onkhe Malanga – nesicumbi njalo emva kwalinye nesihlanu sema minutes.

KWENTIWA

Tindlovu atisito tilwane letinesikhatsi sekuhlanganiswa. Ngenjwalo tikhicita linye litfole ngemnyaka wesitsatfu kuya kuwesine. Sikhatsi letisimitsako singangetinyanga letimashumi lamabili nakubili. Umalitalwa litfole liphuma linesisindvo lesimakhulu lalishumi ngema kg (emakhulu lamabili nemashumi lamabili) futsi alunyulwa wonkhe emkhatsini wetinyanga letilishumi nesiphohlong kuya kumashumi lamabili nakune. Litfole lelite Batali livame kutsatfwa ngumunye umndeni lonewesifazane noma imunye kuletinye letibomake. Tindlovu letinsikati tibomake labavikelako, tigcina bantfwabato kubo sikhatsi lesidze.
Ematinyo agamuka natinetinyanga letilishumi nesitfupha kepha atibonakalisi tize tifike etinyangeni letimashumi lamatsatfu. Nasetilunyuliwe, imvamisa natisemnyakeni wesine noma wesihlanu, lelitfole lichubeka lisale naloligadzile. Letinsikati tifika esigabeni nasetinemunyaka lolishumi nakunye ngebudzala futsi lihlala nelicembu, tibe letindvuna, letitsatsa sigaba emkhatsini welishumi nakubili kanye nelishumi nesihlanu, tivame kususwa kulemihlambi legadzako. Noma leletincane tisuke setilungele kuhlangana, atikavumeleki ngoba kudzinga tize tifike emkhatsini noma tengce kancane emashumi lamabili ngebudzala noma ngetulu kwaloko bese tiyaphuma tiyoba sesigabeni sekubekwa ngetindlela tato.

KUTIPHATSA KWATO

Letindvuna lesetikhulile tenta licembu bese tiba tinkhabi letihamba todvwa. Tindlovu tenta umndeni lohlangene ngentinkhomo, ematfole kanye netilwane letincane. Lemihlambi ivama kuholwa tindlovu letinsikati lesetikhulile. Ngaphandle kwekunatsa sikali lesikhulu semantic tiphindze kubhukusha noma kuhamba emantini. Tindlovu titsandza kugeza edzakeni. Kwake kwacatjangwa kutsi lemindeni lemacembu leholwa tinkhabi noma tinkunzi tetindlovu, kepha esikhatsini lesiningi leletindvuna tisuke titodvwa. Lamacembu etindlovu letinsikati avama kuvakashelwa tindlovu letindvuna lesetikhulile letihlola letinsikati lesetilungele kuhlanganiswa. Emacembu emindeni angahlala endzaweni aphindze atane wona kakhulu.

Uyibona ngani indlovu lehlukumetiwe kunaleyo letimiselako?

Kumcoka kutsi sigcine etingcondvweni tetfu kutsi tindlovu tihlakaniphile, futsi ngayinye yato inendlela lehlukile. Noma nje kungaba nalokungekho kulemiyalo, tindlela tekuhlukumeteka kungaba kuhlukumeteka etihlahleni, kwenta lutfuli, kumemeta naletinye tindlela tekwenta umsindvo, kuvula tindlebe nekuba nendlela lacansulako yekubonakala, ingatsatfwa ngendlela yekukhukumeta. Tindlovu letinemsindvo tivame kukhuhlutisa tinhloko bese tijikitisa letindlebe letinkhulu ngasetinhloko tato. Loku kuvame kwenta kutsi leyo lengakakhoni kwenta kahle itive ihlulekile, ibese itiva isehluleki. Letindlebe tibheke ngasemuva bese inhloki kanye nematinyo aphansanyana. Ekugcineni kwakokonkhe , incabhayi isala ekuhlakanipheni kwalesilwane kanye nendlela lemukela ngayo ‘lokucondzene nayo’ netindlela letingakajwayeleki, bese sincumo siyatsatfwa.

YINI TINDLOVU TIJIKITISE TINDLEBE TATO?

Ngenjwayelo leyatiwako, akusiyo indlela yekukhomba kukwata. Kuba silwane lesinemtimba lomkhulu, letite indlela yekufoma nelibala lemtimba lelimnyama, tindlovu tijikitisa tindlebe khona titopholisa umtimba wato tiphindze tisuse tilwanyana letitihluphako.

TITFOLAKALA KUPHI?

Take tatfolakala ngasekudzabukeni kwe Afrika yonkhana lapho indlovu inenombolo leyehlile ekudzabukweni kwetifundza. La Ningizimu Afrika le Addo Elephant kanye ne Kruger National Park tivikela imihlambi lemikhulu. Ngenca yebukhulu besikali inombolo yetindlovu la Ningizimu Afrika seyikhulile kusuka ekhulwini nemashumi lamabili nga 1920 etindzaweni letine, kuya etigidzini letimakhulu etindzaweni letimashumi lamane kuze kube ngunamuhla.

UMBHALO

Le Ndlovu yase Afrika itfolakele inetilwane letehlukile letimbili, lekuyi African Bush Elephant (Loxodonta Africana) bese nalencane iAfrican Forest Elephant (Loxodonta cyclotis) lesemahlatsini emvula laseNkhabeni ye Afrika.