Black Stork

© Nigel J Dennis
Black Stork.

Kudla Kwaso

Idla tilwane letincane letifaka emagundvwane lamancane, Holoholo,umnenkhe kanye netilwanyana konkhe kuhlanganisa kudla kwaso, kepha imfishi yenta kudla kwaso kuphelele.

Kwentiwa

Umntfwana we Black Stork uvalwe ngulokumhlophe phansi bese umlomo unalokumtfubi noma lokumtfubi sa nsundvu. Incumbi yawo ayalingana ngebudze, ngulawo latala emacandza muva laba mafishane. Lamanye lamancane awo langakacini kahle ayafa bese ayakhokhwa esilulwini. Ekucaleni tinyoni letincane tingaba bete kahle emandla futsi atihlali kahle. Ngalesosikhatsi tingaba nato tinsiba, umsindvo, futsi tibenelulaka, ikakhulu uma umuntfu asondzela eceleni kwetilulu tato. Tinsiba tato tikhulu ngalokugcwele uma tingemashumi nesitfupha kuya emashumini lasihlanu ngemalanga budzala bese tiya ebudzaleni, ngaphandle kwekutsi timnyama losansundvu, atikhanyi, bese imilente yato ibaluhlata losabovu.
Letincane tishiya tilulu uma timashumi lasitfupha kuya kumashumi lasitfupha nesitfupha budzala. Yinye incenye yemndeni wato ikhuliswa ngekuhamba kwemnyaka. Ekucaleni Batali babeka kudla emilonyeni yaletincane, bese muva tikutsatsa emilonyeni yalabadzala nasesilulwini. Kudla kwato kwehlukil: kuncane, yimfishi, ticoco, boholoholo, emagundvwane lamancane,ligundvwane lelincane kakhulu, tinyoni tema liste (kakhulu leto letitalela emacandza phansi,) tilwanyana letinkhulu letihlala emantini kanye netilwanyana letisengakakhulu kahle. Ema stork lamancane adla iminenkhe, tilwanyana letinkhulu letihlala etjanini, sitselo lesiluhlata lesitetimbali, bese kakhulu lokuhlanyelwe lokukhulela emantini. Umaleletincane setikhulile, lomndeni we Black Storks ufuna kudla kashane netilulu.

Sikhatsi setilwane sekusuka kuyinye indzawo tiye kulenye

Tindizela eningizimu ngenyanga yeNyoni.

Indzawo

Ayifani ne White Stork, lekuyinyoni lechamika emapulazini nase ndzaweni lenkhulu lenetjani kepha lete tihlahla, bese iBlack Stork ingetulu kwato tonkhe silwane semahlatsi. Tihlala emahlatsini lasamadzala lapho khona letilulu tibekwa etihlahleni letinkhulu, tivama kubaseceleni kwendzawo levulekile (licala lentsaba, emahlatsi lakhanyako), latiniketa indlela lelula yekunyakata. Kutingela kwato kufaka imifudlana nemifula lemincane, emachijana lamancane lamantin kanye nendzawo lencane lenetjani lenetitjalo letincane. Letitsandzanako tivama kuba khashane nalenye ngemakhilomitha lamaningi.

Lapho titfolwa khona

Titfolwa etindzaweni letisningizimu ye Afrika, kanye nasendzaweni yase Europe.

Latin Name

Ciconia nigra