Betintfo Letiphilako, Titjalo kanye neTilwane yase Mapungubwe

iMapungubwe iChazwa Yi

©Roger de la Harpe

iMapungubwe ichazwa yinhlanganisela yeTindzawo Temahlatsi aseMopane kanye netitjalo letisendzaweni levulekile. Tinhlobo tetilwane netitjalo letiningi letihlala kulephakhi tikhokhe emacembu laphakeme lahlukahlukene.

Kukhona emacembu etihlahla te Acacia lamashumi lamabili nakune kanye nesiphohlongo se Commiphora. Lesihlahla se mopane lesibukeka sigcwele yonkhe indzawo, sibonakala ngemacembe ato lemise kwelivivane, phindze igcina tibungu temopani (Mashoza noma Masonja). Letitintfo letidliwako avame kudliwa ngale kweSifundza sase Limpopo futsi kumele azanywe tivakashi tonkhe.

Bukhulu BalePhakhi

©Roger de la Harpe

Lobukhulu bale phakhi abungabateki ngesihlahla lesikhulu semphumulo (Adansonia digitata). Leti tihlahhla takadzeni betivele titindzala ngesikhatsi bantfu base Mapungubwe Hill bangcwaba tinkhosi tabo, futsi tikhula kakhulu iminyaka yato. Ngutona tindlovu tetitjalo temhlaba, titsatsa yonkhe intfo. Lesikali sato lesikhulu kakhulu, budze kanye nemagcolo lashwabene yintfo letsandzekako.

Ngalesinye sikhatsi tibitwa tihlahla letibheke phansi nasetulu ngoba, natite emacembe, lamagala langatsandzeki acabangeka kutsi abukeka njengetimphandze letiphumele ngaphandle esibhakabhakeni.

Ngasemifuleni yase Limpopo levulekile, letihlahla tikhula tibe yintfo lehlangene netintsanjana nalokusivalo lokuvalekile. Lihlatsi letihlahla temkhuhlane, tigodvo, emanyeva ecamel, umtfolo we ilala kanye nemagungumence enyala(mashatu) yinkhundla yekudlala yenombolo lenkhulu yetingobiyane kanye netinyoni.

Kunciphisa Tigodzi ne Magcuma

©Shem Compion

Lendzawo kulephakhi ayikajwayeleki futsi iyinkinga. Ngetulu kweminyaka, lokwakekwaba yintfo lesetulu yendzawo lenkhulu yadliwa kwentela kucala indzawo yekunciphisa tigodzi nemagcuma. Ekugcineni kweLimpopo, lokusele kwalendzawo lenkhulu lesendzaweni lephakeme inika indlela kulomuncwa loshona emfuleni losendzaweni levulekile.

Lokuphakama kuhambela kusuka kumakhulu lamatsatfu kuya kumakhulu lasikhombisa nemashumi lasiphohlongo emamitha ngetulu kwe lwandle. Letintsaba letalahlwa nema koppies esigodzi, lesifana neMapungubwe, akhiwa ngesikhatsi sigadla seLitjelemhlaba le Clarens lasuswa ngenca ye aeons, kuze inombolo yetinhlanyelo letimahhala letitimele tashiywa.

Lelikepisi lelitje lelibovu (lelichazwa njenge 'intsatjana lencane yesihlaba selihlandze') ihlanganiswa netjani lobumtfubi etigodzini kwentela kunika sivakashi libala lelikhanyako lelinemandla.

Lokutfwelwe ngule Ndzawo Yetilwane Netitjalo

©Roger de la Harpe

Noma kukhanga kwayo lokuphansi/lokuncane ngemasiko kune tilwane tasendzaweni, lendzawo itfwele tine taletilwane letisihlanu letinkhulu. Ishoda nge buffalo, ngoba kwesatjwa tinyawo kanye nesifo semlomo. Emabhubezi ake abonwa ngekuhamba kwesikhatsi, kepha kuyacatjangwa kutsi ngulahambako kusuka kuncenye yase Botswanna aphindze angahlali endzaweni sikhatsi sawo sonkhe.

Maningi emacembu etilwane letizubako kulephakhi, kufaka: le eland, iwildbeest leluhlata sasibhakabhaka, waterbuck, bushbuck, duiker, hartebeest lebovu, kudu, impala, klipspringer, steenbok kanye ne gemsbok. Letinye tilwane tifaka ingwe yemabala, indlovu, lidvuba, indlulamitsi, indayikazane, ingulube yesiganga, imfene, badger, sivets, porcupine, caracal, ingobiyane ye vervet ne aardvark. iCheetah, inja yesiganga, bhejane lomhlophe kanye ne hyena nato tiboniwe, kepha tiyindlala.

Le phakhi itfwele emagundvwane lamaningi, tilwane letifana netinyoka nabo holoholo, tinyoni kanye netilwanyana letifana netintfutfwane, kufaka leletisihlanu letincane. Lekuyindlovu lencane, bhejane welibhungane, iweaver yebuffalo, lifudvu lengwe yemabala kanye nentfutfwane yelibhubezi. Akusito tonkhe letitilwane letincane letingalimatani, nomakunjalo.

Tinhlatfu kanye nemamba lemnyama tikalekile, kantsi futsi nemacembu abofeceli langaba yimfica ayabonwa kulephakhi. Ngenyanga yeNdlovu nenyanga yeNkhwenkhweti ngusona sikhatsi lesilungele sekubuka lendzawo lenetilwane netihlahla; Inyanga yeLweti kuya kunyanga yeNdlovu nguyona ilungele kubuka tinyoni.

Translated by Phindile Malotana