Ukuzuma Ngebanga Lokuqeda Umraro Wenlwane Zomango Ezizumako

©Roger de la Harpe
Ukudumuza iinlwane ezizuma ifuyo kubonakala kusiqunto ongagcina sele usithatha lokha nazikutjhwenyako. Kuphambana nomthetho ukubamba iinlwane zomango unganamvume, njeke abafuyi kutlhogeka baqiniseke kobana banemvume etlhogakalako ebavumela bona bazume iinlwanezi. Bazokutlhoga kobana babe nelayisensi yesigidi esisemthethweni.
Ukuze athole umphumela omuhle, umzumi kutlhogeka bona akwazi ukusebenzisa isgidi ongusiyazi wokutlhogonyelwa kwenlwane zomango. Abazumi abangakwazi ukuzuma bangezelela imiraro. Ukuzuma kutlhogeka kwenziwe msinya ngemva kokobana kube neslwane somango esibulele ifuyo ukuqinisela bona isilwane esinomlandwezo siyatholwa.
I-The Landmark Foundation ku-Predators on Livestock Farms, yemanuwali yabafuyi ebizwa bonayi-Practical Farmers’ Manual for Non-lethal, Holistic Ecological Acceptable and Ethical Management, uyelelisa abafuyi kobana bangabhadeli abosiyazi ngokubulala iinlwane zomango ngasinye, ngombana lokhu kugcugcuzela abazumi kobana babulale iinlwane zomango ezinengi ngendlela abangarhona ngayo kunokobana babulale isilwane esidala umonakalo. Ukuninwa ngokubulala iinlwane zomangwezi kungaphazamisa iinlwane zomango ezikhamba ngenqhema kurholele ekutheni umraro ukhule.

Ukuzuma Ebusuku

©Roger de la Harpe
Ngokuya ngokwe-Predation Management Manual, ukuzuma ebusuku kuyasebenza, ngebanga lokobana kuzunywa iinlwane zomango ezithize begodu umuntu angalungisa imiraro msinya nayivelako. Imizamo yokobana kuzunywe iinlwane zomango ezibanga umonakalo kwaphela begodu kungadunyuzwa ama-fox anendlebe zakamaphelaphelani, ama-aardwolvwe nanyana abokatsu sebenzisa ilerhe lokuzuma i-red filter. Lokha amalerhe amhlophe enza bona iinlwane zomango ziphaphame

Ukuzuma Ngonophehlwane

©Roger de la Harpe
Abafuyi batlhoga ukuqiniseka bona banemvume etlhogakalako nange bafuna ukuzuma ngonophehlwani,ngebanga lokobana imithetho yenfunda ngenfunda ayifani. Lokha ukuzuma ngonophehlwani kusebenza kubudisi ukufinyelela iindaweni ezinenarha enabileko, begodu kuyabiza.

Ukuzuma Ngezinja

Izinja kutlhogeka kobana zisetjenziselwe ukuthola umtlhala wenlwane ezibazumi begodu akukafaneli zibulale nanyana zilimaze iinlwane ezibazumi. Izinja kutlhogeka bona zithwasise kuhle bezitlhogomele kobana azoni lokha nazifuna umtlhala wenlwane ezibazumi.
Umhlahlandlela i-Predation Management Manual iyelelisa abafuyi kobana babambe izinja entanjeni kuze kufike iskhathi lapha isilwane somango esizunywako sibonakala khona, bangakhumuli izinja kobana zigijimise islwane somango esizumako. Izinja kufanele zitlhogonyelwe kuhle, ukuze zingalandeli bezizume iinlwane zomango ngebanga kokobana zilambile. Ngezinye isikhathi izinja zifakwa into ezivala umlomo ukuqiniseka kobana azidali umonakalo.

Ukuzuma Ngempera

©Shem Compion
Abazumi bangakhamba amabanga amade bazumana nomtlhala wenlwane zomango bagibele empereni kunalokha bakhamba ngenyawo, khulukhulu endaweni eziyisanda ezifana ne-Kalahari. Bangasebenzisa nezinja ukobana zibarhelebhe ukuthola umtlhala wenlwane.

Translated by Busisiwe Skhosana