Ukutlhoriswa kwaka-Winnie Mandela kanye Nokudingiswa Kwakhe

Uthuselwa maPholisa

©Eric Miller

Unyaka ka-1960 kanye no-1961 waletha ithabo kuWinnie ngebanga lokobana wabeletha indodakazi yakhe yesibili uZindziswa, begodu indodakhe uNelson Mandela watholwa anganamlandu, emlandwini ekade abekwe wona wokulinga ukuketula urhulumende athoma ukuwukhamba kusukela emnyakeni ka-1956. Ithabo lakhe khange lihlale iskhathi eside.

Unelson Mandela wakateleleka bona ayokubhaqa, okwatjhugulula ubudlelwane babo. Kwanjesi kwase kutlhogakala bona ayokuhlangana nendodakhe eyabe izifihla eendaweni ezifihlakeleko. begodu azimbandakanye eendabeni zakhe zokuzifihla athanda namkhana angathandi. NgoNtaka ka-1961 bamthola uNelson bambopha.

Ngeskhathesi akhange basamkhupha iminyaka eyi-27. Ngokubona bona uWinnie angaragela phambili nomsebenzi wendodakhe wokulwa norhulumende, amapholisa amnikela umthetho wokumudingisa ngonyaka ka-1962. Ngaphasi komthetho loyo khabe angakafaneli bona asuke eJwanisbhege nokobana angena eenkolweni nanyana akhambele imihlangano enabantu abadlula ababili. Izindlu zezokurhatjha nazo kade zingakavunyelwa ukobana zitjhiqilele nanyana yini ayitjhoko.

Gade atlhoriswa khulu namapholisa akhabe alinga ukumuthusela ngokobana bamngenele kwakhe babhudule indlwakhe phasi phezulu. UWinnie utlhadlhula lokho ngokobana:

“Ukokoda kwabo phakathi kobusuku lokha yoke into ithulileko. Okutlhadlhula ukuphandlwa ngamatotjhi akhanyako ngeskhathi sinye evesidirini lendlwakho ngaphambi kokobana bararhe umnyango bangene.

Okuqhaza ilungelo elikhethekileko lokobana amapholisa afunde yoke incwadi esemzinami. Okutjho ukufunda yoke incwadi ebekwe etjhelifini, ukuphakamisa amamada, ukuhlola ngaphasi kombhede, ukuphakamisa abentwana abaleleko phezu komatrasi bahlole ngaphasi kwamatjhidi.

Okutjho ukunambitha iswigiri, ipupakho kanye nempayisi etjhelifini lakho elisekumbeni yokuphekela. Ukupakulula zoke izambatho zakho kanye nokusetjha iinkwama zakho. Ukutjho ukudoswa ebantwaneni bakho abancani abarhuwelelako, bakakarele isikeyidi sakho, bakakarela ikhuwa elidosela ummabo ngaphandle.”

Imithetho Ebudisi Yokudingiswa

©Eric Miller

NgoMrhayili wonyaka ka-1963 uNelson Mandela wathunyela ejele le-Robben Island kungakalindelwa. Lesi kwaba sikhathi esibudisi kuWinnie. Khabe kutlhogeka bona akhambe ibanga eliyi-1400 km ukusuka eJwanisbhege ukuya eKapa, abese khambe enye i-10 km ngeskepe aya eshlengeleni.

Nakafika lapho, khabe avunyelwe kobana ambone imizuzu eyi-30 kwaphela, ajame ngale kwedarada. Abonogada khabe bajama eduze kobana barhone ukubezwa nabakhulumako begodu kwakufanele bakhulume ngelimi leSingisi nanyana leSibhuru kwaphela. UWinnie bamnikeza umthetho wokumudingisa obudisi khulu ngonyaka ka-1965.

Okhabe umkhandela bona angafuduka endawweni ye-Orlando West afudukele kwezinye iindawo. Kwalthogakala bona alise umsebenzakhe wokubangunohlalakuhle, begodu watlhaga ukuthola omunye ngombana amapholisa gade athusela woke umuntu omqatjhako.

Amapholisa angenelela eendabeni zefundo zamadodakazi wakhe akateleleka ukobana afuduke asuke eskolweni esinye aye kwesinye ngaphambi kokobana uWinnie abathumele kobana bayokufunda eSwazini.

Translated by Busisiwe Skhosana

U-Winnie Mandela Uragela Phambili Nomtlhago

Ngaphandle kokobana ukumdingiswa kwenza bona angarhoni ukuya lapha afuna ukuya khona, uWinnie Mandela waragela...more

Ukuphambana Kwemibono Okuzombeleze uWinnie Mandela

Ngemva kokobana uWinnie atjhatjhululwe ekudingisweni eBrandfort bamvumela kobana abuyele ekhaya ngonyaka ka-1986....more