Ukurhatjhwa Nokufunwa Kwenyama Yembuzi eSewula Africa

© Gerrit dos Santos
Iseko lelalapha eSewula Africa elitlhoga ukusetjenziswa kwembuzi sele lirholela lenze bona zitjhode. Inyama yembuzi ithengiselwa abantu abathengisa emizini, emirholweni njalonjalo esifundeni sange-Eastern Cape kanye naKwazulu Natal, ekusifunda esikhamba phambili ngokuthengisa iimbuzi.
Lokha abantu bazithengisela iimbuzi bathola inzuzo enengi kunalokha bazithengisa ebuhlabelo bembuzi nezimvu lapha babanikeza khona (isibonelo R1200 kune R700 ngembuzi ezilinganako/zobudala bunye - NgoNovember 2018) Lokha abantu bazithengisela iimbuzi eSewula Africa bathengisa khulu iimbuzi zomhlobo wendabuko kanye nezidala zomhlobo we Angora ezibakhona (ngeskhathi esithize sonyaka).

Ukuthengiswa Kwenyama Yembuzi Emabubulweni Amakhulu

Imbalobalo ezenziwe yi-South African Meat Industry Company (SAMIC) sele zitjengise bona iimbuzi ezihlatjwa ebuhlabelo zimbuzi zomhlobo we-Boer ezisalako zimbuzi zomhlobo we-Angora ezenza i-0.55% yembuzi ezihlatjwa ebuhlabelo. Nanyana kunjalo, abanye abaqalileko babona iimbuzi ezihlatjwa ebuhlabelo ziyi-5%.
Ukusukela ngonyaka ka-2018, yoke inyama yembuzi eyahlatjelwa ebuhlabelo kufanele imeregwe ngombala o-orentji kanye nohlaza kwesibhakabhaka. Iphawu elihlaza lisetjenziswa ukumerega amaputwana, lokha eli-orentji lisetjenziselwa ukumerega iimbuzi esele zizidala kunnganandaba bona zinomnyaka oyingakhi. Ihlangano ye- Boer Goat Breeders Association ibona bona imergo etja le izokurhelebha ukungezelela ukudliwa kwenyama yembuzi eSewula Africa.
Ngonyaka ka-2018 kwalontjiwa i-project yokuhlola imerego kanye nokuthengiswa kwenyama yembuzi yomhlobo we-Angora esiqhemeni sentolo esifundeni sange-Eastern Cape. I-project zange iphumelele ngebanga lokobana iimbuzi zomhlobo we-Angora zibakhona ngeskhathi esithize kwaphela sonyaka kanye nesikhathi esithize sokuhlaba kwaphela. Ngebanga lokobana zibakhona ngesikhathi esithize kwaphela sonyaka kudala umraro wokobana zingabi khona nazifunwako. Ukungezelela kubonakala inga abathengi basathanda inyama yemvu nanyana ibiza nje (+R10 - R20/kg) inyama yemvu iyabiza kuneyembuzi. Kodwana abanye bakhiqizi sele bathule bona (ngoNovember 2018) bona abahloli benyama abarhoni ukuhlukanisa inyama yembuzi.
Isihlangano yabakhiqizi be-Western Cape Boer u-Pip Nieuwoudt uphakamisa bona kunokukhula ekutlhogekeni kwenyama yembuzi ngebanga lokobona iletha inzuzo kwezepilo, kodwana ngombana iyathengeka ebantwini abauithengisako ayifiki eendaweni zokudla kanye nemavikilini.

Ukuthuthukisa Ibubulo Lenyama Yembuzi

Ukuthuthukisa kokuhlanganyelwa kokufuya iimbuzi kuyatlhogeka begodu ihlangano ye- Red meat Producer’s Organisation (RPO), iinhlangano zafuyo kanye norhulumende womnyango wezokulima zisebujameni bokurhelebha ngalokhu. Loyo kwabambono wesqhema sabasebenza ngembuzi ogade iphethwe ngu- Dr Pieter Prinsloo.
Ezinye iindawo ezifuya iimbuzi zitlhoga ukutjhejwa nokuthengiswa kuhle kwenyama yembuzi ukufundisa abathengi kanye nokurhubhulula nokuthuthukisa
Ebakhiqizi abanengi bakholelwa bona isitjhijilo esikhulu,nesiqakathekileko kuthuthukisnmea kwebubulo lembuzi, nemithetho karhulumende.

Isqhema Sabasebenzi Benyama Yembuzi

Ngonyaka ka-2016, ihlangano ye-Red Meat Research & Development SA (RMRD-SA) yabiza iinqhea zabasebenzi kobana zisebenze ngokuhlanganyela zithuthukise iprogramu yebubulo lembuzi. Inqhema zabasebenzi zifake hlangana iinhlangano ezifuya iimbuzi, ukuthuthukiswa komnyango wezokulima wemfunda, kanye ne- SA Mohair Cluster, the Informal Goat Industry Cluster, the Agricultural Research Council (ARC) and the South African Meat Industry (Samic).
Ngonyaka ka-2018 ngo-June, ihlangano yabasebenzi le ngaphasi komdosi phambili u-Dr Pieter Prinsloo waphakamisa bona lokhu kubala ukurhweba ngembuzi, irhubhululo kanye nokufundiswa kwabathengi. Iinqhema ezisebenzako zizivele bona abafuyi bembuzi abazithengisako bamthombo omkhulu webubulo lenyama yembuzi, kodwana kusatlhogeka bona ibubulweli lithuthukiswe.