Side-striped Jackal
Udahla

© Shem Compion

Igama

Udahla/Ipungutjha (enemida emahlangothini) [Canis adustus]

Ukwakheka nokuvela kwayo

Umhlobo lo wepungutjha onemida emahlangothini, utjhagala khulu ebusuku, yakheke njenge nja begodu kusilwani somhlobo ophila ngokudla inyama kwaphela. Nasihlanganisa ihloko kanye nomzimba, iba nesilinganiso sobude obumamilimitha amakhulu asithandathu namasumi amahlanu ukuya emakhulwini abunane (650-800 mm), kanye nomsila omude ngesilinganiso esimakhulu amathathu ukuya emakhulwini amane (300-400 mm). Kanti-ke iphakame ngesilinganiso esimamilimitha amakhulu amane ukuya emakhulwini amahlanu (400-500 mm), kanye nesilinganiso sobudisi obumakhilogremu alikhomba nesuminambili (7.12).
Iimpungutjhezi azivamisi ukubonwa khulu, begodu ziimhlobo omhkulu kunalowo ojayelekileko nowaziwa ngokuba nomgogodlha wombala onzima. Zinombala omlotha okukirekileko kanye nomgogodlha othanda ukuba nzinyana, amahlangothi anemida emhlophe eqarheke ngemida enzima. Zinomsila onzima ovamise ukuba mhlophe esiphethweni sawo kuthi iindlebe zona zibe nombala onzima okukirekileko.

Ukudla

Ukuphumelela nokuphila komhlobolo wesilwani kusemandleni wokuba mhlobo ogkhona ukudla imihlobohlobo yokudla, kanye nokutjhugulula lokho ekudlako ngokuya ngobujamo bebhuduluko. Ukudla kwayo kufaka hlangana iinrhwarhwa, iinlwanyana ezincani zomhlobo omunyisako, ingcuba, iinthelo, isiphila, iimbhadwa, amaqanda kanye neenyoni. Ipungutjha yomhlobo onemida emahlangothini ayisiyingozi ukudlula leyo enombala onzima emgogodlheni.

Ukuzala nokukhulisa kwayo

Zijarhana phakathi kwenyanga kaMgwengweni kanye noVelabahlinze, kodwana kesinye isikhathi zingajarhana kesinye nesinye isikhathi sonyaka. Zizala iimdlwana emine ukuya kesithandathu phakathi kwenyanga kaRhoboyi kanye noSinyikhaba, ngemuva kwesikhathi sekambiso yokumitha esimalanga amasumi amahlanu nekhomba ukuya emasumini asithandathu nane (57-64).
Zivamise ukukhulisela umudlwanazo eemgodini weemfarigi zomango kanye neethubini ezembekileko, lokhu zikwenza ngokusizana nomudlwana wonyaka ogadlulilekon. Zombili eduna nesikazi ziyasizana ukukhulisa iimdlwana ngokuyipha ukudla ngemva kokuyiphuhlisa ibele. Lokhu zikwenza ngokufunza iimdlwana ukudla nofana ngokuyihlanzela ukudla qobe ngeemva kwama-awara amabili ukuya kamathatha ubusuku boke.

Ukuziphatha kwazo

Ngesikhathi sokuzala nokukhulisa kuba neembili ezihlala eduze khulu. Umhlobo lo weempungutjha umhlobo wesifunda khulu, begodu kanengi isifunda sazo sivamise ukugcinwa khulu ngilezo ezithembekileko kanye neemdlwanazo. Iimdlwana ekugcine iyaphuma emhlambini igcine sele izitholela yaso isifunda. Umhlobo lo wepungutjha uhlala khulu eendaweni ezivulekileko.

Lapho zitholakala khona

Ukunaba kwazo enarheni yeSewula Afrika kunaba ukusuka eThlagwini yesiFunda saKwaZulu-Natal ukuya eMpumalanga, esiFundeni seThlagu kanye nenarheni yeSwaziland.

Ibuthelelolwazi lemangwenazo

Iimpungutjha ezinemida emahlangothini zidla woke umhlobo weenthelo ngokuya ngesikhathi sonyaka begodu zigcina sele zidla kwaphela lowo mhlobo wokudla okhona ngokuya ngesinye nesinye isikhathi sonyaka. Zinjalo nje azikavami bona zisahlele iinlwani ezikulu begodu azitswenyi khulu ebalimini njengalezo zombala onzima emgogodhlweni.