Dwarf Mongoose

© Nigel Dennis

Ligama

Common Dwarf Mongoose (Helogale parvula)

Kutiveta Kwawo

Le common dwarf mongoose (Helogale parvula) silwane lesincane kulomndeni wema mongoose, futsi besilisa nebe sifazane bakala sisindvo lesi makhulu lamatsatfu nesihlanu kuya kumakhulu lamane emashumi ngema gr. Inombolo yebudze seyiphelele ingemakhulu lamabili nemashumi lasihlanu ema mm bese umsila unesikali sinye nemtimba. Afika esigabeni sekukhula nakafika emnyakeni wesibili. Libala lemtimba wato liyafana, phindze lingaba ngunsundvu lohhwabile loya kumbala welintongomane.

Kudla Kwawo

Tidla tilwane letite imigogodla njengemabhungane, lokusatibungu, tilwanyana letisatinhlwa kanye netintsetse. Tintfutfwane noma tilwanyana titfolwa emhlabatsini, ngalesinye sikhatsi tiyagujwa. Letilwane letincane letite umgogodla tivame kutsatfwa nato. Emasotja ahlala agadzile batingeli nakayaluka.

Kwentiwa

Ngemuva kwekumitsa emalanga lamashumi lasitfupha nakutsatfu, sifazane lesimitsi sitala bantfwana labangaba babili kuya kulabatsatfu. Wesifazane loyi alpha angaba nababili kuya kubatsatfu bantfwana ngemnyaka. Babakha ngetikhatsi temvula. Sipani lesititsembako lesakha ngayinye inkhulungwane; incenye yalamacembu iyasita ekunakekeleni nasekuvikeleni ema dwarf mongoose lamancane. Sipani asikhoni kunakekela labancane ngaphandle kwemsiti.

Kutiphatsa Kwawo

Tilawane letibonwa emini, titsandza letinye tilwane futsi letitsandza kuba nendzawo yato, futsi tihlala tiyaluka. Inombolo yelicembu lawo lingabalikhulu ngange mashumi lamabili (20). Sicumbi lesihambahambako sicitsa busuku etidvulini tetintfutfwane letigcwele endzaweni yato.

Indzawo Yekuhlala

Le Dwarf Mongoose itsandza indzawo leyomile lenetihlahla letincane.

Lapho Titfolakala

Indzawo lehlala inema Dwarf Mongoose nguleseningizimu lakunemahlatsi lase northern kanye ne northwestern Provinces, iMpumalanga ne northern Kwazulu – Natal. Agcwele kakhulu emaveni lavulekile lase ningizimu.

Luhla Lolutsetfwe

Sisindvo (Wesilisa): Emakhulu lamabili nelishumi kuya kumakhulu lamatsatfu nemashumi lamane ngema g
Sisindvo (Wesililsa): Emakhulu lamabili nelishumi kuya kumakhulu lamatsatfu nemashumi lamane ngema g
Budze (Wesifazane): 18 - 28 cm
Budze (Wesilisa): 18 - 28 cm
Sikhatsi lesihlala esiswini: 1,5 wetinyanga
Inombolo yalamancane: Mabili kuya kulamane lamancane
Order: Carnivora
Umndeni: Viverridae
Kwakhiwa: Lamabili kuya kulamane ema dwarf mongoose lamancane ayatalwa kusuka ngenyanga ye Mphala kuya enyangeni yeNdlovu ngemuva kwekumitsa emaviki lasiphohlongo kuya etulu.

Spoor Description

Inetintwane letisihlanu enyaweni lenye, lelekucala lincane futsi ligibele etulu kwalelilelisekhatsi. Lolutwane lekucala kanye nenyama yalo lokusenyaweni langaphambili, lelingavela uma lesilwane sihamba kancane, ngeke selibonakale uma lesilwane sigijima. Sinetintwane letisihlanu enyaweni langemuva, kepha lolugalo lwelunyawo langembili lelingavela, kunalawo lamane langemuva. Tingalo talelinyawo langembili tindze, tigwenjile futsi ticijile, tikala ema mm lalishumi kwecela kulokugwenja futsi tijwayele kugubha. Leto letisetinyaweni tangemuva timfishane futsi tingema mm lasiphohlongo.