Cape Fox
Ligama/Libito

© Nigel J Dennis

Ligama

Cape Fox [Vulpes chama]

Kutiveta Kwato

Nguyona yodvwa ifox lengiyo futsi lencane kulomndeni wetinja letfolakalako la Ningizimu Afrika. Le Cape Fox inelibala lesiliva – naMphunga netindlebe letikhombe etulu. Tinelibala lelimnyama endzaweni lese mlonyeni. Letindzala tikala emakhulu lamatsatfu nemashumi lasihlanu ngema mm ngasemahlombe bese ibanesisindvo lesima kg lamabili khoma nesihlanu – nakutsatfu. Tiphangisa ngendlela lesimanga, ikakhulu ngoba lomsila loneboya lobunengi uvela ngengesesekelo uma izubazuba phindze ijikajika.

Letikudlako

Le Cape Fox itingela tilwanyana, emagundvwane kanye naletinye tilwane letincane. Tidla tistselo tesiganga nalokubolile etindzaweni tekulima.

Kwakhiwa

I Cape Fox ihlanganiswa ngesikhatsi, itala ngetikhatsi tentfwasahlobo kuya emkhatsini wayinye nalasihlanu lamancane, emva kwekumitsa sikhatsi lesimashumi lasihlanu nakunye – kuya kumashumi lasihlanu nakubili emalanga.

Kutiphatsa Kwayo

ICape fox ivama kuhamba kusihlwa. Indlela letiveta ngayo ayicondzakali kepha itiveta ngatsi ihlangana nasinye silwane ngesikhatsi sekuhlanganiswa kwaso.

Lapho Titfolakala Khona

Tihlala etindzaweni letivulekile, etindzaweni letinetjani lobunemagagane lasakatekile, phindze achubekele endzaweni legcwele titselo letiluhlata. Tindzawo letisondzelene nemasentselo emanti. Tisakateke kakhulu la Ningizimu Afrika, tivela kakhulu etindzaweni letisetifundzeni letise Western nase Northern Cape, ne Eastern Cape (ngaphandle kwe eastern cape lesendzaweni yeMpumalanga) eFree State, western ne north – western yeKwaZulu-Natal nesifundza sase North – West. Phindze tikhona eLesotho.

Luhla Lolwatsatfwa

Sisindvo (Sifazane): Kubili khoma nesihlanu sema kg
Sisindvo (Silisa): Kubili khoma nesiphohlongo sema kg
Budze (Sifazane): Kuyimfinca nakune ngema cm
Budze (Silisa): Kuyimfica nakune ngema cm
Gestation Period: Emashumi lasihlanu nakubili emalanga
(Inombolo yalabancane): Kunye kuya kulasihlanu ema cape fox
Order: Carnivora
Umndeni: Canidae

Breeding

Yinye kuya kulasihlanu latalwa ngenyanga yeMphala kuya enyangeni ye Lweti emuva kwekumitsa sikhatsi lesingaba ngetulu kwetinyanga letimbili. Ema cape fox lamasikati abanayinye ipair lapho kuhlangana khona umlente nencenye yemtimba phindze ibenamabili ema pair lakutindzawo letinesisu nesifuba khona.

Spoor Description

Inetintwane letisihlanu etinyaweni tangaphambili, kepha lolutwane lekucala nelugalo alunalo libala le spoor. Inetintwane letine etinyaweni tangasemuva. Letingalo letisetinyaweni tangembili tincama, tikhaliphile futsi titjekile, tilishumi nesihlanu sema mm ngekugabanca kwalelikona. Lawo lasetinyaweni tangasemuva ayafana ngekuma nangebudze.

Lucwalingo Lolutsetfwe

Ngendzaba yekuyaluka kwayo le Cape Fox ivame kubulawa emigwacweni ngetikhatsi takusihlwa iphindze itsatseke njengesilwane lesingalawuleki kubalimi la Ningizimu Afrika ngoba kwatiwa kutsi ibulala timvu. Futsi yatiwa ngekutsi idla emazinyane etimvu lesisento sitsatseka ngekutsi asenteki kakhulu kepha tiyachubeka ngekujeziswa.