Blesbok

© Roger de la Harpe

Ligama

Blesbok (Damaliscus pygargus phillips)

Kutiveta Kwato

Ngekubukeka, tihhanca ne timvu letinsikati tiphose tifane. Inombolo yabo lenkhulu ingaba ngemashumi lasiphohlongo nesihlanu sema kg. Linani lema Blosbok latiwa ngembala walo lomhlophe lesebusweni nelibala lelinsundvu lelivundlile lelehlukanisa lomubala longetulu kwemehlo. Libala lemtimba linsundvu nelibadlana lelimhlophe lelisetulu ngasemuva kwemilente lengaphambili. Imilente lengaphansi imihloshana. Yomibili lemilili inetimphondvo, leyakheke ngasebuntini. Timphondvo tema Blesbok esifazane anekuba ncama.

Kudla Letikudlako

Ema Blesbok tilwane letitsandza kudla, tibonakalisa titsandza tjani lobufisha, titsandza tjani lobusandza kuhluma lobuluhlata lobuvela emadlelweni lasandza kushiswa.

Kwentiwa Kwato

I-Blesbok itala ngesikhatsi. Sikhatsi sato senkhanuko senteka ngenyanga yeNdlovu kuya enyangeni yeNkhwenkhweti. Kutala kwenteka ngenyanga yeLweti nenyanga yeNgongoni emva kwekumitsa sikhatsi lesingemakhulu lamashumi lamabili nakune semalanga. Ema Blesbok esilisa atala ematfole lahamba ngalinye.

Kutiphatsa Kwato

Ema Blesbok ahlobene kakhulu nema Blontebok. Ngekwemlandvo kuhlukaniswa kwaletilwane letimbili akuzange kugabanca. Kwakhiwa kwato etindzaweni lapho kunaletinye teluhlobo lwato tiyabhalwa. Indzawo lenconotwako yekuhlala yindzawo lenetjani levulekile futsi lenemanti.

Lapho Titfolakala Khona

Kusakateka kwema Blesbok kukalekile eRepublic yeNingizimu Afrika. Umlandvo lowatiwako ufaka iEastern Cape, Free State, tindzawo letingase southern ye Transvaal yekucala, ekhasini lase KwaZulu-Natal kuya ekuphakameni kwe mfula we Tugela bese kungenela eLesotho, e west yetintsaba te Maluti. Kwake kwaba nguyinye yetinyamatane lebetinganakwa tala Afrika, kepha ke iBlesbok seyaba yimvela kancance kusukela emnyakeni wa 1893 ngendzaba yekutingelwa kakhulu ngenca yesikhumba ne nyama yayo.

Muva inombolo yeliningi iyakhula ngenca yekutsi ema farm nasetindzaweni tetilwane tibonakala tinemandla futsi tiphila. Ngelishwa,iblesbok imikiswe etindzaweni letikhashane nalapho ivela khona. Titfolakala kakhulu etindzaweni letivalekile ngemihlambi lemincane, bese inombolo yato ibekiswa etigidzini letimakhulu lalishumi nakubili.

Lucwalingo Lolubhaliwe

Ngekuhlobana kakhulu ne Bontebok kube nesivumelwano lesihle sekuhlanganiswa emkhatsini waletilwane kuze kufike esigabeni sekutsi inombolo lekungiyo yasinye saletilwane iyakhulunywa. Leligama lisukela etemini lase Dutch lelimele blaze, lelicondzise ebuntini lelimhlophe.