African Giant Pouched Rat
Emagundvwane lamakhulu laneliphokotho ase Afrika

Ligama

Emagundvwane lamakhulu laneliphokotho ase Afrika [Cricetomys sp. Ansorgei]
Leligundvwane lelikhulu lelineliphokotho latiwa ngekutsi lase Gambia [Cricetomys gambianu] lelahlukaniswa nalelo leliseNingizimu.

Kubukeka kwaso

Leli ligundvwane lelikhulu lase Afrika linemusila lomudze, lonemubala lomhlophe kancane. Lomtimba walo uvaleke ngeboya lobumtfubi, lobucishe bube budze kepha ngaphansi kwalo tindzawo letinye tihhwabile kancane. Tandla tangaphambili timhlophe. Buso balo buchazwa nguletiboya letindze letimnyamana. Ligundvwane leselikhulile likala emashumi lasikhombisa nesihlanu semashumi kuma milimitha kusuka emphumulweni kuya ekugcineni wemsila, lomsila wona ungaba ngemashumi lamane nelishumi lema milimitha ngebudze. Silinganiso sesikali seligundvwane lesilisa singaba lishumi khoma nakutsatfu ngema khilogrami bese ligundvwane lesifazane likala lishumi khoma nakubili ngema khilogrami. Emehlo awo lamancane agegeletwe libadlana lelimnyama.

Kudla lakudlako

Leligundvwane lelikhulu lase Afrika lisilwane lesidla kudla lokwehlukahlukene. Kudla kwalo kufaka ekhatsi tilwanyana, tintfutfwane , titselo neticadze. Lamagundvwane anetindzawo longatsi ngemakhikhi lakhona kutfwala kudla naletinye tintfo.

Kwentiwa

Emva kwekuhlala esiswini sikhatsi lesingemashumi lamabili nesikhombisa semalanga, emagundvwane esifazane atala bantfwana lababili kuya kulabane. Le ligundvwane lelikhulu laseAfrika litala kakhulu ngesikhatsi selihlobo. Emagundvwane lamancane acala kushiya tidleke ayekuyotingela nasekaneminyaka lositfupha semaviki, bese ahlukanisa kahle ngekushiya tidleke nase anetinyanga letintsatfu.

Kutiphatsa kwawo

Leligundvwane lelikhulu atsatsa kuhamba ebusuku futsi atsandza kuba odvwa, ngaphandle nakakhiwa. Likhaya lemagundvwane esilisa newesifazane avame kugabanca. Leligundvwane lelikhulu litsandza kuhlala emahlatsini noma etigangeni lapho kunematfuba etimvula lengaba ngemakhulu emashumi esiphihlongo ngemnyaka.

Lapho atfolakala khona

Manengi lamagundvwane kulendzawo laya Afrika, lokusho kutsi lamagundvwane lamakhulu avela eNingizimu Afrika. Imvelaphi yawo isendzaweni yaseNyakatfo esifundzeni sayo iNyakatfo.

Lucawalingo lolwatsatfwa

Emagundvwane lamakhulu ayafundziswa kunuka tindzawo letinemayini emaveni lamanengi lase Afrika. Kulula kuwafundzisa wona kunekufundzisa tinja, kantsi futsi akukaduli kugcina emagundvwane. Emagundvwane ayaba manengi endzaweni lapho kucitfwa khona tibi noma lapho tilahlwa khona futsi kubikwa kutsi lamagundvwane lamakhulu adla bantfwana nebantfu labakhulile uma balele.