Aardwolf
Ngci

© Nigel J Dennis

Libito

Ngci (aardwolf) [Proteles cristata]
Lelibito lelitsi Ngci lisho silwane lesinemandla emhlabeni futsi luhla lwaso libukeka nje lwenja kanye nalekudlako kuyafana nekwetinja, letikugubhako noma letikutfola emhlabatsini.

Kubukeka kwaso

Ngci unemubala lomtfubi na nsundvu lobuvalewe boya lobunemibala leyehleka lemnyama, nemsila wakhe loneboya locinile,lonalokumnyama uphindze ube mudze, uyahhwebha,nemabala lamtfuphi langemalayini ngemuva, laphakamako uma Ngci afikelwa kwesaba noma atfuswa. Ngci uma kumakhulu lamane (40) kuya kumakhulu lasihlanu (50) emasentimitha kusuka emahlombe bese nemsila ululeke ngemashumi lamabili kuya kumashumi lamabili nesihlanu (20-25 cm) phindze ngemashumi lasitfupha nesihlanu kuya kumashumi lasiphohlonga emasentimitha (65-80cm) kusuka emphumulweni kuya emsileni bese sisindvo sisemkhatsini we sphohlongo kuya eshumini nakubili ngema kg (8 to 12kg). Imelela Imphisi lencane.

Kudla letikudlako

Leti tilwane letingakajwayeleki letisehlangotsini letimphisi tidla tilwanyana. Tijwayele kudla letilwanyana kakhulu, ematinyo a Ngci, ngaphandle kwalamatinyo abo etinja, anciphile abamancane kangangobe enta bo Ngci bangakhoni kuhlafuna inyama. Ematinyo aNgci lamadze lakhaliphile asesekhule kahle, futsi iwaseebentisa nayitivikela kulentinye tilwane kelendzawo yato. Kudla kwa Ngci kufaka timbili tinhlobo tetilwanyana, yinye yato nguleti letingenawo emandla ngetikhatsi tasebusika, bese bo Ngci bajikela etilwaneni leticishe tifane nabo khona tikhona kucina futsi tiphindze tikhule.
Loku kudla lokukalekile kusho kutsi Ngci ukalelekile futsi angakhona kuhlala lapho kunaletilwanyana totimbili. Ngemahlandla akusihlwa Ngci angatfola kudla noma kuphi kusuka etinkhulungwaneni letingemashumi lamabili kuya ku tinkhulungwane letingemashumi lamatsatfu etilwanyana. Ngekusebentisa tindleba tabo letikhaliphile bo Ngci bayakhona kuva tilwanyana letisemhlabatsini bese phindze basebentisa lolulwimi lwabo lolubambako lolu lulekile kugola letilwanyana. Ngci uyatiwa futsi ngekutsi udla tilwane letinjengemagundvwane, tinyoni letincane, emacandza kanye nemtimba yetilwane lesetifile.

Kwentiwa

Njengoba kwatiwa kutsi Ngci lomdvuna na Lomsikati bahlala bodvwa, banemahloni futsi kulukhuni kubatfola ngaloko ke kulukhuni kutfola noma kwati ngekutsi baphila noma batiphatsa njani, kodvwa ke kuyatiwa kutsi sikhatsi sabo sekuhlangana senteka umnyaka wonkhe. Sikhatsi letisitsatsako ngekhatsi esiswini singangemakhulu layinfica kuya emakhulwini lalishumi emalanga (90-100 days) bese kuphuma babili noma bane boNgci labancne. Uma labaoNgci labancane bayekeliswa kudla kubo make babo labatali bobabili babapha letilwanyana labatitingele.

Kutiphatsa

Bo Ngci bakhutsele ebusuku, batifunela kudla bona bodvwa, bahlanganyela nabahlanganiswa. Ngaletinye tikhatsi babonakala bangababili noma ngemihlambi. Bo Ngci basengakaze bakhulise umndeni wabo njenge Timphisi ngendzaba yendlela labatiphilisa ngayo ngekudla tilwanyana. Njengoba kudla kungaphiwana noma kungaletfwa labahlala khona, bo Ngci kudzinga bahambe bayotifunela kudla ngekwabo. Tindzawo tabo tekuhlalela yimigodzi, kepha tijwayele kusebentisa imigodzi ye Tambane ne Tingungumbane. Bo Ngci bayatsandza kugubha nalapho kute imigodzi khona batentela yabo.

Lapho batfolwa khona

Bangatfolakala etindzaweni taseMphumalanga ne Ntshongalanga yase ningizimu Africa, ngaphandle kwetindzawo letingaseningizimu letidvute nemifula noma lwandle. Leti tilwane letinetimfihlo futsi letingasiyo ingoti tibonakala titsandza nekuncono indzawo lelihlandze, leyomile,lenetibanyana kanye netjani lapho tihlala emigodzini. Ngelucwalingo kutsiwa timbili tindzawo letinaboNgci futsi tehlukene,yinye itfolwa eNingizimu ne Africa bese lenye ichamukela ngemkhatsi weTanzania ngasenyakatfo kuya eningizimu ye Gibhithe. Bo Ngci bavame kutfolwa etjanini kanye nasendzaweni lenetihlahlana nemanyeva eBotswana, Karoo kanye nasesifundzeni sase Ningizimu Koloni.

Luhlolo lolubalulekile

Sisindvo (Wesifazane)
Emashumi lasikhombisa khoma nesikhombisa – Lishumi nakutsatfu khoma nesihlanu
(7,7 -13,5 kg)
Sisindvo ( Wesilisa)
Emashumi lasikhombisa khoma nesikhombisa – lishumi nakutsatfu khoma nesihlanu
(7,7 -13,5 kg)
Budze ( Wesifazane)
Ngemashumi layinfinca emasentimitha (90 cm)
Budze (Wesilisa)
Ngemashumi layinfinca emasentimitha (90 cm)
Sikhatsi sekukhula ngekhatsi esiswini – Gestation Period
Tinyanga letimbili (2 months)
Inombolo Yebantfwana
Ngumabili kuya kulamane ematfole
Order (Kulungisa noma Kucondzisa)
Tilwane letinematinyo
Family (Umndeni)
Hyaenidae- umndeni wetilwane letinematinyo
Breeding – (Kutalanisa noma Kuhlunganisa)
Abamaili kuya kulamane ematfole latalwa ngeNyoni-kuya kuMabasa emva kwekuhlala esiswini sikhatsi lesingaba tinyanga letimbili noma ngetudlwana.

Kuchaza nge Spoor

Ngci unetintwane letisihlanu etinyaweni takhe tangaphambili, kepha lolutwane lolusekucaleni lwakheke ngendlela lephakeme futsi alunalo libala kule spoor, bese uba netintwane letine etinyaweni takhe tangemuva. Letingalo takhe ticijila nawutibuka ngasetulu, kepha nawutibuka ngasemaceleni kwato ticinile ngendlela letakhiwa ngayo futsi tingaba tingaba ngemashumi lamabili emamilimitha ngebudze belikona lato.