Uzipha njani Imbuzi Ukudla

©Marinda Louw
Imbuzi azikenziwa ngehloso yokukhuluselwa esbayeni. Zithanda ukukhambakhamba ngokutjhaphuluka, zikhetha iintjalo ezihle ezizozidla, njeke ukuzivalela kurholela ekubeni zibe nemiraro yezepilo khulukhulu imbuzi zenyama. Imbuzi zirhona ukuphila eendaweni ezinengi ngaphandle komraro kodwana zigandeleleka ngokomkhumbulo lula ngesinye isikhathi ziphelelwa lithemba msinya lokha nazigulako. Imbuzi zinlwane ezikhamba zimhlambi begodu azithandi ukukhamba ngayinye, njeke imbuzi ezijamele yodwa kufanele ihlolwe kobana inomraro wani.
Ingozi ayirhoni ukujamisa ihloko yayo iqonde, begodu ayirhoni ukurhunyeza ukudla okuqinileko begodu akukafaneli zifunywe ibisi ngekani, nanyana isphila. Ukudla kuzokudlala kungakarhunyezwa begodu lokhu kuzokurholela ekubeni zingapholi.
Nange imbuzi ibhalelwa kujama, nanyana ukuhlala iqonde yisamise eduze kweboda uyirolele emahlangothini ukuqiniseka bona igazi liyakhamba nokobana ishlahla oyiseze sona sikhamba umzamba wayo woke. Amanzi aqakathekile. Kufanele uyiphe i-electrolytes emamanzi. Umfuyi angazipha inhlanhla ezilungileko, kodwana nanga imbuzi iphelelwa mamanzi izokufa. Lokha imbuzi ilele phasi qiniseka bona uyibekela amanzi esimumathini esingatjhingeliko esifana neskotlelo samanzi senja.
Iinlwane ezigulako sitlhoga amanzi, i-energy kanye namarotheyini kunenlwane eziphiliko, kodwana azikuthandi ukudla. Gcugcuzela bona zidle ngokuzipha ukudla kancanukancani, umanzise ukudlokho ufake i-molasses nanyana itswayi ukwenza bona kubemnandi. Ukudla kweembuzi okuhlaza ngokombala nokufretjhi kanye nemakari ahlaza amthombo omuhle wamavithamini. Imbuzi egulako kufanele idle ama-concentrate amahlanu nanyana asithandathu qobe lilanga begodu ingadli ngokuhlanganyela nezinye iimbuzi ukwenzela bona ide beyiphumule ngaphandle kokungaphazanyiswa. Esikhathini esinengi iinlwane ezigulako zidla kabuthaka begodu zitlhoga esikhathi esingezelelweko sokudla kuneenlwane eziphilileko.
Umraro ngeembuzi ezidala ezigulako kokobana iimila etholakala ngemathunjini ayisalingani.
Abanye abafuyi bapha i-yoghurt engakafakwa iinthako, ehlanganiswe nehabura eroliweko nanyana ayenziwe yaba sudu ngeliju, ukurhelebha iimila zangemathunjini.

Uwapha njani Amaputwani Agulako Ukudla

©Chris Daly
Emaputwaneni esanda ukubelethwa, okobana athole ibisi lokuthoma elivela kumamazo (colostrum) kuqakathekile ekubeni ziphile. Nakungasinjalo zizokoma msinya bese ayafa. Ukuwaphephisa, umfuyi kufanele aziphe amanzi nekuyi-colustrum evele kumama wazo nanyana azinikele isijamiseleli se-colostrum.
Ukoma kumraro omkhulu kanye nokuthulula emaputwaneni njeke ziseze amanzi. Ungasazipha ibisi kanye nesi jamiseleli sebisi. Uwafakele i-electrolyte emamanzi.Lokha nakujarhakileko, zenzele yona ekhaya ngokuhlanganisa ilitha yamazni abilikao ufake iingobho ezimbili zeliju, ½ yetelebhula lepuyera yokubhaka.
Tjheja: Iiwazeli lenzelwe ukukufundisa kanye nokukupha ilwazi kwaphela begudu akukafaneli bona lithathwe njengeseluleko sezamaphilo. Ilwazeli alikenzelwa ukujamiselela iseluleko sakadorhodere nanyana ukulatjhwa okulethwa ngudorhodere weenlwane.

Translated by Lizzy Shongwe