African Elephant
Indlovu

© Justin Fox

Igama

Indlovu ye-Afrika nofana yehlathi [Loxodonta africana]

Isingeniso

Indlovu yaziwa yengomhlobo wesilwani esimunyisako esikhulu khulu emhlabeni, iphakame mamithara ama-3.3 ukuyaphezulu begodu inesilinganiso sobudisi obubalwa ngamatani (toones) angaba li-7. Iindlovu zikghona ukuphila iminyaka engaba ma-70 yobudala. Amazinyo abonakala njengempondo endlovini eduna anesilinganiso sobudisi esingaba makhilogremu abalelwa kama-50- 60 nanyanya kunjanlo kukhona nalawo kukhe kwarikhodwa anesilinganiso sobudisi obumakhilogremu ama-90.

Uyini umbobo begodu usebenza ukwenzani?

Umsebenzi wombobo wendlovu usebenza ngenge pumulo begodu izwelela msinya khulun ngombana ikghona nokunukelela amanzi angaphasi kwehlabathi. Umbobo wendlovu imimisipha eminengi khulu engabalelwa ema-50 000. Ukwakheka njengomuno kombobo ekugcineni kwawo kuyisiza bona ikghone ukudobha ithuthumbo kunye neengojwana ezincani, ukghona ukuruthula itjani obuqinileko kunye nokukhipha ameva aseenyaweni zayo.

Iindlovu zinawo amadolo neendololwana?

Amalungu athathwa njengamadolo endlovini akusiwo amadolo kodwana ziinhlakala (wrists). Lokho akuzisiseki kuhle ngombana kukekolelo yokobana amalungu athobako angatholakala phakathi komlenze kunye nenyayo kufuze kube madolo, nanyana kunjalo umehluko omkhulu phakathi kwabantu neendlovu kukuthi amathambo wethu weenyawo newezandla ahlukene, kanti-ke lawo weendlovu akhamba woke ngombana alungele iinlwanezi zemilenze emine.

Kubayini iindlovu zinamazinyo aqaleka njengempondo?

Amazinyo abonakala njengempondo iindlovu ziwasebenzisela ukuthola ukudla, ukulwa nezinye eziduna, kunye nokuzivikela. Kuhlekuhle lakumazinyo wendlovu wangehla begodu akhula njalo kufikela lapho indlovu ifakhona eminyakeni ema-60, isikhumba sayo sizwa msinya khulu nanyana sidege ngeslinganiso esingba masenthimitha ama-3 (i-intji eyodwa).

Ukudla / idayethi

Iindlovu ziinlwani ezidla ukudla okunengi khulu, ngelanga zidla utjani, amaqolo wemithi, nokhunye ukudla kwesilinganiso esingaba makhilogremu ama-272 (600 pounds). Indlovu ekulu ikghona ukusela amanzi amalithara angaba li-200 ngelanga. Indlovu ikhipha ubulongwe obubalelwa emakhilogremini ama-150 (330 pounds) ngawo woke amalanga- lesi kusilinganiso sokuthi qobe ngemuva kwemizuzu engaba lisumi nahlanu kunobulongo ebukhiphako..

Ukuzala nokukhulisa

Iindlovu ze-Afrika azsimhlobo ozala ngokuya ngeenkhathi zonyaka, kodwana zivame uukuzala ikonyana linye eminyakeni emithathu kuye kemine begodu isikhathi sekambiso yokumitha kwazo sithatha iinyanga ezima sumi amabili (22). Ikonya lazo lizalwa linesilinganiso sobudisi esingaba makhilogremu alikhulu (200 pounds) begodu aphuhliswa ukumunya ibele phakathi kweenyanga ezingaba li-18 -20. Nazithola ikonya elingana nini iindlovu ezimunyisako ziyalamukela zilikhulise ngokulimunyisa. Iindlovu ezisikazi zinesisa khulu emakinyanenazo begodu ukuziphatha kwazo kuyafuneka bonyana kufundwe, zkghona ukuhlala namakonyanazo iminyaka eminengi.
Amazinywazo abonakala njengempondo athoma ukukhulu ngemva kweenyanga ezingaba lisumi nesithandathu kodwana vane akhulela ngaphakathi, kanti ngaphandle avelela nasele kuziinyanga ezimasumi amathathu. Nanyana sele ikonyana liphuhliswe ibele nalineminyaka emine ukuya kemihlanu liragela phambili lihlale nomhlambi wabonina. Umehluko phakathi kwamakonyana amaduna nasikazi kukukhi elisikazi lithi nesele likhula ngokupheleleko eminyakeni elisumi nanye liragele phambili nokuhlala nomhlambi wabonina, kanti-ke eliduna lithi nasele likhule ngokupheleleko eminyakeni engaba lisumi ukuya kelisumi nahlanu liqotjhwe emhlambi weendlovu ezisikazi.
Nanyana amakonyana amaduna vane sele alungele ukujarha nje, alinda ukuthi abeseminyakani ephakathi kwemasumi amabili nangaphezulu begodu kube sele athuthuke ngokwaneleko ukusukela ebuncanini bawo.

Ukuziphatha kwazo

Iindlovu eziduna esele zikhulile zithoma wazo umhlambi weentjhimani zeenkunzi zodwa. Iindlovu zibumba umdeni wamakonyana nalezo ezisakhulako begodu umhlambi onjalo uvamise ukurholwa silukazi sendlovu. Ngaphandle kokusele amanzi amanengi iindlovu zithanda ukududuza ngaphakati kwawo begodu zizwa ubumnandi nazi hlamba ngedaka. Kukhe kwaba nemiqabango yokobana imihlambi le irholwa yindlovu eduna kodwana iqiniso kukuthi iindlovu eziduna zikhamba zodwa. Imindeni yeendlovu eziduna zivamise ukuvakatjhelwa ngilezo eziduna esele zikhulile ngehloso yokuhlola bona sele zikulungele ukujarhwa.
Lezo ezimndeni ehlobanako zihlalangana endaweni ukwenzela bona zazane kuhle. Uyibona bunjani indlovu bonyana amatshwayo ewenzako ngewokusilingeka nofna inqamile? Kuqakathekile bona abantu bazi ukuthi iindlovu zihlakaniphe khulu begodu enye nenye inesimilo sayo esikhathekileko. Nokho kunemithetho, amatshwayo ajayelekileko wokuwisa amahlathi, yokukwenza iithuli, yokurhuwelela nezinye iindlela zokudlulisa umlayezo, ukuvula iindlebe kunye nokuthuselwa kungathathwa njengokurhugwa nofana ukudelela. Iindlovu eziukali nesilingekileko ijuguja ihloko, ithintithe iindlebe ngokuzibethi ehloko.
Ukuncama okukhulu kwenzeka ngemva kobana yoke imizamo yokuthusela ingakaphumeleli begodu lapho indlovu isuke sele izizwa ingakaphephi. Iindlebe iziqalisa ngemuva yehlise ihloko kunye nombobo, ekugcineni ithatha isiqunto ngokuya ngokuhlakanipha kwayo ukuthi iziphendulela bunjani enabeni eqalene nalo ngokwenza izinzo ezingakajayeleki.

Kubayini indlovu ibethe iindlebe zayo ngendlela eyodwa

Isenzwesi siphambene nekolelo abantu abanayo ngetjhada elenza ngendlebezayo. Vane ingakhombisi ukusilingeka, kodwana njengesilwani esikhulu ngalendlela begodu esingaza izitho eziyijulukisako kanye nomzimbayo onzima, yenza lokhu ukuphungula umtjhiso otholwa mzimbayo kanye nokuqotha iimpukani ezitshwenyako.

Zitholakala kuphi?

Begade zisabalele inarhakazi ye-Afrika kodwana inani leendlovu lehle ngendlela embi khulu. ESewula Afrika i-Addo Elephant kunye neKrger Natioal Park zivekela iimihlambi eminengi yeendlovu. Ngebanga lokubulungeka kuhle inani leendlovu zeSewula Afrika likhuphukile ngemanani abalelwa ema-120 yeendlovu ngeminyaka ka-1920 eendaweni ezine, kufikela enanini elizi-10 000 leendlovu ezisendaweni ezimasumi amane (40).

Ibuthelelolwazi

Iindlozu ze-Afrika zihlukaniswe ngeengaba nemihlobo eembili muvanje, kunalezo ezijayeleke ngengezamahlathi [Loxodonta Africana] nalezo zamahlathi amancani ezitholakala ekabeni yenarhakazi ye-Afrika enezulu elinengi.