Umkhonto we Sive we Sifundza sase North West

Lona uMkhonto we Sive ngiwo kuphela kunatotonkhe leletinye tifundza tala Ningizimu Afrika lowakheke ngesitayela kulemibala nangendlela leyakha ifulegi yesive, lokwafika kwaba yintfo lesetjentiswako ngelisuku lwemashumi lamabili nesikhombisa ngemnyaka wa 1994.

Sifundza sase North West saba sakhiwo lesinsha ngesikhatsi lelendzala ‘ inkhululeko’ emakhaya abuyiswa emuva eNingizimu Afrika ngemuva kwekutfola lukhetfo lwenkhululeko lwekucala ngemnyaka wa 1994. Umkhonto we Sive we Sifundza sase North West unesisekelo lesiluhlata nesisho lesitsi – KAGISO LE TSWELELOPELE – lokuchaza kutsi Kuthula kanye Nemphumelelo.

Ngetulu kwalesisekelo lesiluhlata kunelihawu lelinentfo letfwele emanti enkhabeni. Lendzawo yelihawu ihlukane ngemakota lokubovu kungetulu nangaphansi, luhlata losasibhakabhaka ungesencele nangasekudla, lokubekeke ngalokukhulu libala leliluhlata leliphambene lelinalokumhlophe ngasemaceleni.

Kulokuphambana kune lozenge (sikwele lesisheyiphile), naso siluhlata, nale khalabhashi enkhabeni/emkhatsini. Le khalabhashi imelele lisiko lema Tswana le indzawo yebuve bawo yakha letintfo letingito te Bophuthatswana nase North-West. Lelihawu lisekelwe tinyamatane letimbili.

Ngetulu lelihawu linendingilizi leyisiliva lenembaliyelilanga lehleti ngetulu kwaletimphondvo tembala wesiliva tale buffalo. Lembaliyelilanga imelele kulima kulesigodzi, lapho khona imbiliyelilanga tilinyelwa kutsengiswa. Iphindze imelele lelilanga lelidzingekako kwentela kukhokha inhlanyelo.

Imbeje yeSilwane – Inyamatane ye Sable (Hippotragus Niger Niger)

©Nigel Dennis

Lenyamatane ye sable itsandza kudla, idla kakhulu tjani, kepha esikhatsini lesiningi titsandza kuyaluka. Le sable tilwane letihlala ngemihlambi, lekuvame kuba ngulensikati leyiyinhloko yalomhlambi. Lokubhalwa kwato, (imibhalo lemhlophe naleminyama ebusweni) ichaza kubanemsindvo, ikakhulu lapho khona letincane tato tinekukhatsateka.

Ngesikhatsi sekuhlangana kwato, tinkhabi leticinile tivame kucosha tinkhabi letincane kulomhlambi. Kulwa phakatsi kwaletinkhabi ngalesikhatsi kuvane kuphela ngekulima lokubi kakhulu. Natikhombisa intfukutselo, tinkhabi te sable, tihwaya letimphondvo tato kumagala etihlahla. Lamagimbogimbo kuletimphondvo enta umsindvo.

Sikhatsi sato sekumitsa sihambela etinyangeni letiyimfica, nematfole labese atalwa emkhatsini wenyanga yeNdlovana ne Ndlovu. Ematfolwa alunyulwa etinyangeni letisitfupha.

Imbeje ye Mbali – Imbaliyelilanga (Helianthus Annuus)

Lembaliyelilanga, lesuka kumndeni we Asteraceae, sitjalo semnyaka, lesingakhula sibe ngemamitha lamatsatfu ngebuze. Lolokubukeka sambali lenkhulu lemtfubi lokuyinhloko kunebubanti lobuhambela kumasentimitha lamashumi lamatsatfu.

Lembali ifungatsa kunyakata kwalelilanga ngekugucula buso bayo bushone ngaselangeni indlela lebheka emphumalanga kuya enshonalanga. Timbalitelilanga yinhlanyelo lebalulekile eNingizimu Afrika ngekukhokha tibhidvo te oyili. eSifundzeni sase North-West, letinhlavu kutsiwa tisetjentiselwa kwakha sinkhwa kanye nekwekunatsa lokulikhofi.

Translated by Phindile Malotana