Ingubo Yeenkhali Yesifundeni seNorth West

Le kuyingubo yeenkhali ekhamba yodwa kizo zoke eemfundeni zeSewula Afrika erhabiswe ngemibala etholakala eflegeni yenarha, eyathoma ukusetjenziswa mhla kuzi-27 kuSihlabantangana 1994. 

Isifunda seNorth West savuselelwa ngobutjha ngemva kobana izabelo ezizijameleko zakade zahlanganiswa zabuyiselwa kwiSewula Afrika ngemva kwamakhetho wentando yenengi ngonyaka ka-1994. Ingubo yeenkhali yesifunda seNorth West inombala ohlaza satjani ngaphasi onesiqubulo esithi- KAGISO LE TSWELELOPELE esitjho bona UKUTHULA NOKURAGELA PHAMBILI. Ngaphezulu kwengaphasi elinombala ohlaza satjani kunesiviko esinerhabha phakathi kwendawo.

Isivikwesi sihlukaniswe ngenqhemana ezibovu ngaphezulu nangaphasi, esihlaza njengesibhakabhaka ngesandleni sokudla nesesincele, phakathi nendawo sibe nombala ohlaza satjani odwebelwe ngombala omhlophe emaqadi. Irhabha litjengisa isiko lamaTswana umhlaba wabo egade ungaphasi kwendawo yeBophuthatswana neNorth West.

Ingubo yeenkhali isekelwe maqina amabili emahlangothini womabili. Phezulu kwesiviko kunomqhele osiliva ngombala onethuthumbo likajikanelanga elihleli phezulu kwamaphondo asiliva wekomo yomango. Ithuthumbo likajikanelanga litjengisa ukulima okwenziwa ngesifundenesi, lapho amathuthumbo kajikanelanga atjalwa khona khulu. Libuye godu liveze ilanga elitlhogekako ekukhiqizeni iintjalo.

Iphawu Lesilwane - Sable Antelope (Hippotragus Niger Niger)

©Nigel Dennis

Iqina kusilwane esidla utjani bemadlelweni. Umhlobo weqina we-sable kumhlobo wesilwane lapho umhlambi uphathwa maqina asikazi. Amabala wayo (amhlophe nanzima asebusweni) atjengisa ikani, khulukhulu lokha nakuza kwezincani. Lokha nakusikhathi sokobana zihlangane ngokomseme, iinkunzi ziqotha iinkunzi ezincani emhlambini.

Ukulwa okwenzeka hlangana neenkunzi kungarholela ekutheni ezinye ziqhine ngokulima kumbi. Lokha nazitjengisa ukukwata, amaqina we-sable, ahlikihla amaphondo wayo emagatjeni wemithi. Kubanetjhada elikhulu lokha amaphondo weqina nakahlukihlwa emthini. Ikambiso yokumitha ithatha isikhathi esingaba hlangana neenyanga ezilithoba, amaputwana abelethwa hlangana nenyanga kaMhlolanja noNtaka.

Iphawu Lethuthumbo - Sunflower (Helianthus Annuus)

Ithuthumbo lakajikanelanga, elivela emndenini we-Asteraceae, kusitjalo saqobe nyaka esikhula besifike ku-3 m ngobude. Ihloko yaso enamathuthumbo atjheli afana newe-daisy inobudege obungaba yi-30 cm.

Amathuthumbo wakajikanelanga alandelana nokijika kwelanga ajikise iinhloko zazo kusukela epumalanga kuya etjonalanga.

Abojikanelanga basitjalo esibalulekileko eSewula Afrika esisetjenziselwa ukwenza amafutha wokupheka.

Esifundeni seNorth West, iintanga zakhona kuthiwa zisetjenziswa ekwenzeni uburotho neenselo ezifana nekof

Translated by Busisiwe Skhosana