Simo Selitulu ne Nhlanyelo

Lesimo semoya sendzawo yekulima sibaluleke kakhulu ngekusebenta kwaso ekukhuleni nasekukhicitweni kwenhlanyelo leyehlukene.
Lokufundvwa kwemtimba, emakhemikhali nekufundvwa kwemhlaba lokwenteka etitjalweni, kufana ne photosynthesis, kutsintswa simo semoya. iPhotosynthesis yinchubo lapho kulima inhlanyelo kusebentisa lilanga kwentela kukhokha emacarbohydrates, indzawo leyomile noma kukhokhwa, emantini naku carbon dioxide.
Titjalo letiningi tikhula phindze tihlale kusimo lesihambela kusuka ku 0°C kuya ku 50°C kepha kusitjalo noma ngusiphi, lesimo lesikalelwe lizinga lelikalelwe kukhula nekukhicitwa sibanti.

Titjalo Tesimo Selitulu lesiPholile neSimo Selitulu Lesifutfumele

Titjalo tesimo selitulu lesipholile tifaka liklabishi, ticadzi, ilettuce, sipinachi, emapeas na anyanisi.
Loku kukhula kahle etimeni telitulu letihambela kusuka ku 15°C kuya ku 18°C.
Titjalo tesimo lesipholile letifana nemabhontjisis, ematsangam emasquashes, icucumber, emazambane, ummbila nematamatisi kukhula kahle esimeni selitulu lesihambela ku 18°C kuya ku 27°C.
Loku loku-bitwa nge “cardinal” simo selitulu sihambela (sitsatsa lokuphansi,kukhetsa, kutsatsa lokuphakeme) sihlukile emkhatsini wetinhlanyelo kepha siphindze sisemkhatsini kukhula lokwehlukene ngetigaba tenhlanyelo lefanako.
Esikhundleni senhlanyelo yesimo selitulu lesipholile, kubalulekile kukhetsa emalanga lakahle ekuhlanyela latawuciniseka kutsi lesitjalo sihlanyelwe ngaphansi kwesimo lesikhetsiwe.

Tifo te Simo Selitulu ne Nhlanyelo

Simo semoya, sihlanganiswe nekufutfumala nekubamantana, umoya wemanti noma bumantana emoyeni, kuvame kubuka tifo tetitjalo kepha kungaphindze kubengulokuhle etintfweni letinye.
Sibonelo lesihle sifo salokuluhlata-greening disease, sifo lesitselelanako, kulokunongotelako. Kuyinkinga lenkhulu eTifundzeni tase Mpumalanga nase Limpopo, kepha hhayi eTifundzeni tase Western nase Eastern Cape. Lesilwanyana lesitfwele nalesihambisa leligciwane asikhoni kuphila esimeni selitulu lesiphakeme futsi kubonakala kutsi lokushisa kakhulu, imimoya leyomile yase Western nase Eastern Cape tindzawo tekulima lokunongotelako kungaba ngito tizatfu tekungabikhona kwe greening disease – sifo salokuluhlata kuleto tindzawo.

Litulu ne Simo Selitulu

Simo selitulu sendzawo kanye netikhatsi temvula kudla inzima ekukhetseni kwekugcina kwenhlanyelo. Njengekutsi, emagilebisi atsintseka malula kutifo letitivelelako nakalinywe endzaweni lemantana futsi lefutfumele, emagilebisi kumele akhuliswe endzaweni lapho khona kwehla kwemvula kuphansi noma endzaweni yekwehla kwemvula yasebusika.
Titjalo tendzawo lengashisi kakhulu nalete imvula kakhulu, kufana ne makotapeni, emagwava, emalitchi, mangoza, ipassion fruit, liphopho na phayinaphu, kungalinywa ngemphumelelo etindzaweni letite sitfwatfwa.
Tinsuku tidzinga cishe emalanga langaba likhulu nemashumi lasiphohlongo nesimo sawonkhe malanga lesiphakeme ngekufutfumala 18°C kanye nekwehla kwemvula lephansi kakhulu kuze kube nemphumelelo ekukhicitweni kwesitselo.

Kuphakama kwe Simo Sekubandza noma Kushisa

Ngalesinye sikhatsi umehluko lomncane wesimo selitulu ungatsikameta lobuhle balolokwakhiwe. Lokutfwaleka kwashukela kuyehla umangabe lesimo selitulu ngesikhatsi sekulima besiphansi kakhulu. Kuyafana nangesikhatsi lobubanti besikhatsi sekukhula singakabi sidze ngalokwenele nekubangekho kwashukela lowenele lowakhekile. Lobubanti besikhatsi sekukhula kanye nesimo lesenele sekubandza noma kushisa nako kumcoka ngesimo selitulu lesifutfumele senhlanyelo yasehlobo. Ummbila udzinga sikhatsi lesidze kepha sikhatsi sekukhokha lesiphakeme setikhatsi letimfisha lokulinyiwe nyalo sekukhokhiwe.

Simo Sekushisa Nekubandza kanye Nekuhluma

Kushona kushisa noma kubandza lokuncane, simo lesikhetsiwe, kuhluma lokuphakeme kakhulu ngesikhatsi lesimfishane, kanye nesimo lesikhulu lapho khona kuhluma kwenhlanyelo kutsatsa indzawo. Leti timo tiphindze tehluke emkhatsini wemacembu etitjalo.

Translated by Phindile Malotana