Sable

© Nigel Dennis

Ligama

Sable [Hippotragus niger]

Kutiveta Kwayo

Lena yinyamatane lenkhulu futsi lenhle. Ema Sable achazwa ngalokumanyatela kwesikhumba lesimnyama nelibala lelimhlophe etindzaweni letingaphansi nemabadlana lamhlophe ebusweni.
Tinkhomo nematfole tinelibala lelinsundvu lotopele. Yomibili lemilili inetinwele letikhula tibetindze futsi timnyama ngasemuva kwentsamo. Budze bemahlombe be nkhabi ngu 1.4 m, lekwenta sisindvo sibe ngu 270 kg.
Tinkhomo tincane ngelinani leliphansi. Yomibili lemilili inetimphondvo letindze, letinetindingilizi, letitjekako ngasevuma. Letimphondvo egcineni tiyashelela futsi ticijile. Letimphondvo letitjekile tetinkhabi lesetikhulile tingaba budze lobungu 1.2 m.
Timphondvo taletinsikati tmfisha futsi tincama. Tindlebe tinelibala lelibomva ngasemuva futsi timfishane kunaleto tenyamatane ye roan. Timphondvo talencane tibonakala nase inetinyanga letimbili.

Kudla Kwayo

Kudla kwato kufaka tjani. Titsandza tjani lobuhlabako, lobubovu netilwane letehlukene teBrachiaria, Urochloa kanye nePanicum. Lokusatjani lokuhlukene lokutfolwa lapho kunemanti khona kuyatsatfwa nako.
Lenyamatane idla titjalo letisakhula, tidla tjani lobusahluma emhlabatsini. Ematsambo lamanengi etilwane letifile lasele emadlelweni, ahlafunwa kutfola umnkantja.

Kwakhiwa/Kwentiwa

Tinkhomo ticala kubanemndlandla wekulala natineminyaka lemitsatfu ngebudzala, bese titfola litfole lekucala kuwo lomnyaka wesitsatfu. Emva kwekumitsa emalanga lamakhulu lamabili nemashumi lasikhombisa abese atala litfole lelikala 17 kg nalicedvwa kutalwa.
Ematfole afihlwa etjanini lobudze emaviki lamabili, ngalesosikhatsi avakashelwa bomake bawo nabatowamunyisa futsi bawakhulise. Ematfole akhombisa kutsandza tjani nakasemancane, bese alunyulwa nase anetinyanga letisiphohlongo letigcwele.

Kutiphatsa

Ema Sable aphitsitela ngetikhatsi tasekuseni nasemuva kwemadina, bese anatsa emanti emkhatsini welilanga. Yinyamatane lehamba ngeticheme, lekhombisa bukhulu lobuhlukene ngemihlambi yato.
Ngesikhatsi sekulungela kutala emacembu lamancane lanetinkhomo letimitsi ayaphuma emacenjini lamakhulu lafaka tilwane letincane naletisengaka lungeli kuhlangana. Ngesikhatsi sebusika egcineni imihlambi lemikhulu iyahlanganyela etindzaweni letishisiwe noma letishisako.
Tinkhabi tendzawo tisusa tinkhabi letincane kumacembu lahlanganako nasetitsetse sigaba sekukhula emnyakeni wesitsatfu.

Indzawo Yato

Titsandza indzawo lenetjani levulekile noma leshisako, lapho tikhetsa tjani lobukahle lobusemkhatsini ngebudze kwentela kubhaca.

Lapho Titfolwa Khona

Loluhlobo lwe Sable linciphile kuletikhatsi tanyalo. La Ningizimu Afrika lokusakateka kwaletinyamatane lesetitincane futsi letisengotini kuse Kruger National Park. Tiphindze tibonakale kuletinye tindzawo lapho tivikeleke khona futsi tibuyiselwe khona, noma timikiswe etindzaweni lapho tingazange setiphile khona phambilini.