Marabou Stork

© Shem Compion
Marabou Stork.

Kutiveta kwayo

Lenyoni lekutsiwa yi Leptoptilos crumeniferus yinkhulu, ayibonakali njengenyoni lejwayelekile. kungeta ngalemilente yayo lengatsi matsambo, le marabou storks inetintwane letigubhile letimatsambo. Kulenyoni lenkhulu, kumcoka kujwayela kundiza. Le Marabou storks ye Afrika ifika ku 2.6 ngema metre bese budze bayo bungu 1.5 metres. Ema marabou storks anetimphandla enhloko. Letindvuna tingabonwa ngaletikhwanyana tato temoya. Kwengeta, letindvuna tivama kubatinkhulu futsi tibetindze kunaletinsikati. Tinkhulu kakhulu, tinemtimba losindzako lonemlomo lomkhulu. Imilili iyafana kulendzawo yato.
Titidvomu kantsi futsi tinelibala lelibovu enhloko kanye nemilente lemidze lamnyama. Tivama kuba mphunga lotopele ngetulu bese timhlophe ngaphansi. I juvenile inalokufanako kepha ithule kakhulu. Tinyoni letingakakhuli kahle tinalokusantsamo lokuvale tinhloko tato tiphindze tingatfoli lokumnyama ngelibala tize tibe neminyaka lemitsatfu budzala. Ngemnyaka wato wesine lelibala leliphelele libese liyakhula. Sisila sayo lesintofotelako, lesimhlophe lesinetinsiba satiwa ngekutsi yi marabou. Intsamo nenhloko ayinato tinsiba. Le Marabou Stork inesikhwanyana lesidze, lesibovu lesilenga ngasentsanyeni. Lesipatji sisetjentiswa nakuchinswa. Lelisaka leliphinnki lelingcunu lelima cm lalishumi nesiphohlongo lesivama kubonakala ngesikhatsi sato sekuhlangana.
Ihlangana macondzana naseceleni kwemphumulo bese isebenta njengengentfo lephefumula ngayo yentele lenyoni kutsi ikhone kukhokha. Uma ithulile, le Marabou Stork ingaphindze yente umsindvo lowentiwa kushayisana kwemlomo uma ivangatsi kukhona lokungalungi kahle.

Kudla kwato

Tivama kudla inyama yesilwane lesifile kanye netibi letilahliwe. Noma ibonakala ngatsi ayisiyo leneluvelo emehlweni ebantfu, lenandlela inebumcoka kulesimo sendzawo; ngekukhokha emangcoliso kanye netintfo letibolile, Marabous iyasita kuvikela kungasakateki kwemapathogenes. Tidla tilwane letifile, tidla kusukela kumihlwa, tinyoni letinemilente lemidze kanye netinyoni letincane kanye netindlovu letifile. Tiphindze tidle emangcoliso kanye netinyoni letinkhulu nemahyenas.

Kwakhiwa

Ema marabous ahlanganela etulu kwetihlahla, lapho takha khona tilulu letinkhulu. Njengema stork lamhlophe (Ciconia ciconia) titsandza kubaseceleni kwetintfo tebantfu. Ifika esigabeni sekukhula uma ineminyaka lemine budzala futsi ihlangane imphilo yayo yonkhe. Tinyoni letihlangana ngesikhatsi, tilulu tato tinkhulu, tiluhlobo lolupatalele letakhiwe ngetindvuku ngelukhalo lolugubhile lolumiswe ngetinswati letincane kanye nemacembe laluhlata.
Kuvama kuba nemacandza lamabili kuya kumatsatfu latalelwako ngesikhatsi sesomiso. Yomibili lemilili ifukamela emacandza; emacandza avuleka ngemalanga lamashumi lamatsatfu. Letincane tato atikhoni kwenta lutfo natisetincane. Yomibili lemilili ivama kupha letincane kudla. Sikhatsi sekundiza tinyanga letintsatfu kuya kuyesine.

Kutiphatsa kwato

Ema Marabou Storks atsatseka etjanini lobushisiwe. Tihamba phambi kwemlilo titsatsa tilwane letindizako. Tindiza ngendlela lesimanga phindze tihlala titodvwa kakhulu noma ngemacembu lamancane. Emacembu lamakhulu avama kubonwa eceleni kwetindzawo letinekudla, matisahamba indzawo nendzawo noma ngesikhatsi sato sekuhlangana. Njenge nyoni leyi Turkey, le Marabou Stork tikhokha emangcoliso emkhatsini wemilente yayo kanye nasetinyaweni.
Kwatiwa kutsi le nyoni leyiTurkey inetindzawo leticinile lapho imhlophe khona yebo kona kuphindze kubesento se Marabou Stork, nomakunjalo sizatfu sekutsi ikhokhe lenandlela tihlukile. Kulula, kusita ekwenteni kushisa kwemtimba, phindze kunika kubonwa lokungasiko kutsi lenyoni inemilente lemihle lemhlophe.
Njengaletinye tinyoni le Marabou Stork iyabayita nakucala kushisa, phindze kwehlisa lizinga layo lekushisa. Leti tinyoni letivilaphako futsi ticitsa sikhatsi lesiningi timile, noma titsi natitsatsa kundiza tiyakwati, tisebentisa umoya letiwutfola etulu kuze tikhone kuphakama. Atisito letikhona kundiza sigaba lesifishane. Njengalamanye ema storks tindiza ngalemilente yato lemidze lesalela ngemuva, kepha hhayi njengetihlobo tato letigcina tintsamo ekhatsi bese tiyabenda tibatincane ; loku kwenta kutsi lesisindvo salomlomo utsatfwe ngemahlombe.

Indzawo yato

Tindzawo temanti kanye nasendzaweni levulekile lete timvula letinengi. Tivama kuhlanganyela nebantfu dvutane netigodzi lapho kudwetjwa khona nalapho kulahlwa khona tibi.

Lapho titfolwa khona

La Afrika eningizimu ye Sahara.

Latina Name

Leptoptilos crumeniferus