Leopard
Ingwe

© Shem Compion

Ligama

Ingwe (Panthera pardus)

Kutiveta Kwayo

Tingwe tinemibala leminyama lememise kwetimbali, lehlukanise ku mtfubi – neligolide limuva layo. Tinemabala lamnyama lahlukanako emtimbeni nase nhloko. Imisila yato inalokumhloshana ngasemaceleni. Lelikati likhulu futsi lakhekile kune Cheetah. Inhloko nemtimba ukala 1.6 kuya ku 2.1 m ngebudze, bese umsila ungu 0.68 kuya ku 1.1m. Letinsikati tincanyana futsi tikala 17 kuya 60 kg lelapho tesilisa tikala 20 kuya ku 90 kg.sikali sato natimile singu 700 kuya ku 800 mm budze emahlombe. Lesilwane lesitingela letinye sesibili ngebukhulu kumakati ase Afrika.

Kudla Kwawo

Kudla lokuhlukene lokwenta kutsi ingwe ikhone kukudla. Noma nje Tingwe tidla tinyamatane letisemkhatsini naletincane, tiphindze tatiwa ngekudla ema Hyrax, Timfene, emaFox, timfishi kanye netintfulo. Kukhona netingwe letidla tilwanyana nemagundvwane ngetikhatsi letimatima. Tingwe setijwayele kangangobe tatiwa kutsi tiyakhona kuphila etindzaweni letingaphandle kwemadolobha nase madolobheni lamancane.

Kwakhiwa

Lamancane atalwa noma ngasiphi sikhatsi emnyakeni njengoba ete sikhatsi sekuhlangana. Emazinyane engwe atalwa emva kwekumitfwa tinyanga letintsatfu nehhafu bese tingwe tesifazane titala mabili noma matsatfu emazinyane etindzaweni letifihlakele noma emigodzini noma emahlatsini. Make wengwe ubanesiciniseko kutsi emazinyane afihlekile angatobonwa batingeli njengemabhubesi, cheetah nema hyena, labazubela litfuba kwentela kutfola kudla lokulula ngalamazinyane. Emazinyane ahlala nabomake bawo umnyaka wonkhe, ngesikhatsi sekakwati kubona tindlela telihlatsi nekutsi angenta njani kuze atiphilise.

Kutiphatsa kwayo

Tibhaca ngetikhatsi tasemini bese titingela ebusuku, noma kuletinye tindzawo kujwayelwe kutsi kutingelwa emini. Indlela letitingela ngayo kunyonyoba nekuzubazuba, kubulala tilwane letinkhulu ngekutibamba ngematinyo entsanyeni. Tilwane letincane tibulawa ngekulunywa ngemuva kwentsamo lokulimata lelitsambo langemuva. Tisusa boya balesilwane lesesifile kuletindzawo tindzawo temtimba letilula bese kubangukhani tidla.
Lolokusalako kwalesilwane kanye nesisu saso kuvalwa ngetjani nemhlabatsi. Ticanca ngekuphangisa uma kunekujamelana naletinye futsi lomtimba ubanjwa ngekushesha esihlahleni lesikhulu. Silisa sivikela indzawo lewelela kulenye indzawo lenebesifazane lababili noma batsatfu. Tesifazane tivikela indzawo yato kulabanye besifazane.

Indzawo Yato

Lengwe ilalela letinye tindlela tesimo selitulu lesenteka kumahlatsi lasetindzaweni letinye. Titfolwa etindzaweni letiselugwini lolungu 2000m ngetulu kwelwandle emahlatsini, emahlandzeni, kumahlandze lamancane, tihlahla letisicumbi, tintsaba, emahlatsi nendzawo lenematje. Atikatsembeli endzaweni lenemanti. Lesi sati sekuhamba sidzinga indlela yekutifihla njenge lihlatsi lelihlangene noma ematje lamakhulu. Noma tehla ngelinani lato ngekuhamba kweminyaka, tingwe tiyatfolwa etintsabeni nakumahlatsi lasabekako eNingizimu Afrika, ngaphandle kwesemafamini.

Lapho titfolwa khona

Tingwe ingabukwa etindzaweni tawo nasetindzaweni tetilwane letila Ningizimu Afrika. Loku kufaka ekhatsi iKruger National Park, Mpumalanga ne Pilanesberg National Park lese Sifundzeni lesiseNyakatfo ye Nshonalanga. Ingwe leyodvwa inombolo yayo ingatfolwa eDrakensberg Mountain Range nase ndzaweni yetilwane lefihlakele nasemafamu lala Ningizimu Afrika.