Kukhetsa Inkhomo Yelibisi

Kuhlola Inkhomo Yelibisi

©Ayrshire Cattle Breeders’ Society
Inkhomo yelibisi ungakayitsengi kufanele uyibheke kutsi iluhlobo luni. Kutsi ilihlobo luni uyibona ngendlela umbala ungakhona (iHolsteins) kanye nembalo endlebeni (Jerseys). Futsi inkhomo ingabonakala ngendlela umtimba ungakhona (ikakhulu ematinyo, tinyawo kanye nemabele) nekutsi umtimba usesimeni lesinjani.
Emabele kufanele abhekwe (uweve ngesandla) kute uve noma ubone kutsi emabele adumbile noma kunetigadla loku kungasho kutsi kunesifo seMastitis. Sikhumba salamabele kufanele sibe sihle futsi lamabele akufanele abe makhulu kakhulu.
Kuhlola emabele kahle kungasita kutsi ubone simo sawo. Ungacabangi kutsi utsenge tinkhomo lapho titsengiswa khona ngebunyenti ngoba tiyabita kakhulu kantsi kukhicita libisi kwato kuyangabatwa.
tinkhomo letikahle lokufanele utitsenge nguleto letitokhicita libisi lelinyenti, eplazini lelisha.

Kutsenga Tinkhomo Telibisi uma unemali Lencane

©Chris Daly
Kutsenga tinkhomo ngemali lencane. Kufanele ucabange kutsenga tinkhomo letindzala letimunyisako ngoba atiduli kakhulu ngoba atitsengwa kakhulu. Imali yekutsenga tinkhomo tekuhlatjwa incane kunemali yekutsenga tinkhomo telibisi. Kepha leti tinkhomo kufanele tibe tikhulelwe futsi tibe tikhipha libisi.
Kute wente siciniseko kutsi libisi liyakhicitwa umnyaka wonkhe, tsenga tinkhomo letimunyisako ekucaleni lapho ticala kumunyisa khona kanye netikhomo letikhulelwe.
Lapho khona imali iyinengi khona, tsenga lihlobo lelihamba embili kucala. Tijwayele kuba netinkinga letincane natitala. Nawutsenga ematfole lakhulelwe, kufanele ube nelwati letinkunzi letitikhulelisiwe kute ukwati kulungisela tifo longabhekana nato. iDystocia ngulapho khona litfole lingakhoni kuphuma nalitalwa.

Translated by Thandokuhle Motha