Indlela Yekuphucula Imphilo Yemhlabatsi

© Francois Viljoen

Kwehla kwelizinga lesihlabatsi eNingizimu Afrika yintfo lehlukumetako kakhulu kutekulima tase Ningizimu Afrika. Lwati leliphuma kutifundvo letiningi letehlukahlukene tikhomba kutsi umhlabatsi wase SA wehlise tigaba tendlela yemvelo - kungaba ngu 58% wemhlabatsi lotfelwe ngaphansi kwa 0.5% we carbon, kanye na 4% kuphela ngetulu kwa 2% we carbon yemvelo.
Umhlabatsi longetulu longaphansi kwa 2% wetintfo temvelo (OM) titsatfwa njenge "mhlabatsi lofile" njengoba kute emanutrients lanele (ecarbon) kwentela kupha kudla tintfo letincane letibanga emagciwane. Umhlabatsi longaphansi kwa 2% we OM udzinga kuvundza. Tintfo temvelo tifaka tindlela temvelo, tintfo letincane letiphilako temhlabatsi (iyeast, umuhlwa, ligciwane nalokunye) kanye nentfo lemnyama yetitjalo netilwane letifile. Yindlela lengiyo yemanutrients, emandla etintfoletincane tekufundza ngemphilo yetilwane netitjalo kanye nekubamba emanti kanye nemanutrients ngendlela letfolakalako; kukhuphula kukhula kwetimphandze, kwakheka kwesigaba semhlaba kanye nekukhula kwemanti.
Kuvundza kwemhlaba akukakaleki ngekuba nemanutrients lanele emhlabatsini ngaleso sikhatsi lekubukwe sona, kepha nekugcizelela kungeta indlela yemvelo kulomhlabatsi. Loku kwenteka ngekuhlanyela manyolo loluhlata, kufaka kugucula inhlanyelo nalokuhlangene kwetitjalo netilwane letifile. Lomhlabatsi kumele ulingane, ne lime,emanutrients lamcoka elitje Kanye naletinye tintfo temvelo letingasetjentiswa kuloku. Ngetulu kwakokonkhe, nguletintfo letincane letiphilako kulomhlaba - iyeast, umuhlwa kanye netibungutemhlaba – letikalela kuvundza kwemhlaba. Letintfo letincane letiphilako tiyincenye lemcoka tekulima lokuyimphumelelo.
Tindlela letimcoka tekukhulisa imphilo yemhlabatsi:
Sebentisa tintfo temvelo kulomhlaba njengoba kukhuphula kukhula kweligciwane. Tintfo letincane letiphilako temhlabatsi - kusebenta kahle kwetintfo letincane letiphilako (EM) kungatsengwa bese kungetwa emhlabatsini.
Lima umhlabatsi kancabe ngendlela lokhona ngayo. Kulinywa kakhulu kwemhlaba kwenta lokuma kwemhlaba kutsi kuwele phansi bese kuvundza kwemhlaba kuyancipha.
Kukhulisa kuvaleka kwemhlaba - lomhlabatsi kumele uvalwe ngetitjalo letiningi ngekushesha. Loku kuvikela kugedvuka kwetjani, emanti langadzingeki ayaphuma nelikhula liyakhula. Kuphindze kwengete kukhula kwenombolo yetinhlobo letehlukene tetintfo letiphilako temhlabatsi. Lomhlabatsi ungavalwa ngetitjalo noma emacembe lafile, njengoba kushiwo ngentasi.
Kukhula inombolo yetinhlobo letehlukene. Tintfo letiphilako = imphilo kanye ne ngucuko = tinhlobo letehlukene. Umkhiciti wemvelo kumele atame kuba netinhlobonhlobo letinkhulu tetintfo letiphilako tendalo esigabeni sekukhicita noma kulima. Kufaka titjalo, tilwanyana kanye netilwane, umuhlwa kanye nemagciwane. Ngesikhatsi kukhona tintfo letiphilako letiningi kunhlanyelo, nguyona ndlela lekahle yekuvikela lendlela.

Translated by Phindile Malotana